FOTOD: USA presidendid, kes on enne, pärast või oma ametiajal Eestis visiidil käinud (2)

Mõni on tulnud siia tüli lahendama ja jäänud jäävangi, teine on siin peatunud vaid tunnikese. On ka peaaegu presidente, kes siin maailmavaatelisi erimeelsusi lõbusa joomavõistlusega lahendanud. 

Külaliste turvalisuse on taganud nende vähene tuntus enne presidendiks saamist, nagu näiteks John F. Kennedyl. Valenime all hotellis ööbimine, nagu Bill Clintonil või Eesti jõuametite kasutuses olnud lõhkeaineid avastav ülitundlik nõiavits Sniffex, nagu George W. Bushi puhul. Mis sellest, et riistapuu osutus hiljem ülemaailmseks osavaks pettuseks.

1814 – hilisem president John Quincy Adams (president aastail 1825–1829)

Esimene Ühendriikide president, kes enne ametisse astumist käis Tallinnas, oli John Quincy Adams, kes valiti kuuendaks USA presidendiks 11 aastat hiljem.

Teadaolevalt tuli Adams Revalisse 1814. aasta kevadel USA riigisekretärina, et lahendada üks konsulaarametiga seonduv probleem. Nimelt oli USA kohalik konsulaaresindaja Revalis esitanud USA Peterburi konsuli vastu korruptsioonisüüdistuse.

Adams jäi Tallinna plaanitust kauemaks, sest ootas kolm nädalat jääolude paranemist Soome lahel. Samas paistis Adams keskaegsest linnast sisse võetud olevat, kui kirjutas 7. mail päevikusse: "Sellises kohas tekib tunne, nagu oleksid sattunud 12. sajandisse."

1938 – Ameerika onu ehk USA ekspresident Herbert Hoover (president 1929–1933) 

Herbert Hoover oli esimene USA president, kes pärast oma ametiaega 1938. aastal Euroopa ringreisi ajal veetis 14. märtsil 1938 Tallinnas umbes tunni. Piisav aeg, et kohtuda Kadrioru lossis riigivanem Konstantin Pätsiga ning uudistada Tallinna aukodanikuna raekoda – selle aunimetuse pälvis ta märtsis 1921. Hoover oli üks vaid üheksast inimesest, kes enne II maailmasõda sellise au osaliseks sai.

Hoover imetles Balti riike. Eraldi eestlaste puhul kiitis tööeetikat, mis olevat sarnane ameeriklaste omale. Oma memuaarides kirjutab ta: "Eesti, kõige põhjapoolsem, sadamalinnaga Tallinn, on kolmest kõige väiksem. Pindala on umbes 18,358 ruutmiili (umbes pool Indianast) ning rahvaarv umbes 1,1 miljonit, pooled nendest talupojad... Sellel rahval on vähe maavarasid, kuid neil on kaks suurt majanduslikku eelist: viljakas muld ja pühendumus raskele tööle."

1939 – Üliõpilane John F. Kennedy akadeemilisel puhkusel (president 1960–1963)

"Mind võib nimetada privileegidega jooksupoisiks," ütles John Fitzgerald Kennedy, kui võttis kolmandal õppeaastal semestri akadeemilist puhkust, et veeta seitse kuud Euroopas töötades ja ringi reisides. Tema isa Joseph P. Kennedy, tolleaegne USA saadik Suurbritannias, hoolitses poja reisi korraldamise eest sellega, et kirjutas oma kolleegidele üle Euroopa sellesisulised kirjad.

Kui George F. Kennan USA Praha saatkonnast pidas noort Kennedyt "tõusikuks ja lollpeaks" ning tahtis temast ruttu lahti tahtis saada, siis saadik Eestis ja Lätis John C. Wiley ja tema naine Irena, tervitasid noore Kennedy tulekut ja kutsusid ta Riias oma katuse alla elama.

Irena Wileyl, andekal skulptoril, oli just käsil Lisieux' Püha Theresa altari tegemine, kui tal oli puudu ingli modell. Tulevane president oli nõus kannatlikult poseerima ja tänuks selle eest on tema kuju Vatikanis, kus see altar nüüd asub.

Wileyd korraldasid noorele Kennedyle mai keskel ka sõidu Eestisse, kuhu Kennedy jõudis 22. mail Poola lennukiga. Kahepäevase Tallinnas viibimise ajal ööbis Kennedy üsna tõenäoliselt Wileyde juures nagu Riiaski. Mis tähendab, et ta peatus nende residentsis Vabaduse väljak 7, praeguses Tallinna linnavalitsuse majas.

Ükski tolleaegne Eesti ajaleht noore Kennedy reisist ei kirjutanud ja nii on ainsad tema Eesti-reisi kohta ülestähenduse teinud Eesti piirivalvurid, kes registreerisid esmalt tema riiki saabumise ja seejärel ärasõidu 24. mail 1939 Narva piiripunktist.

2002 – Bill Clinton esines kalli kõnega (president 1993–2001) 

USA ekspresident Bill Clinton käis Eestis 2002. aasta juunis pärast oma ametiaega, kui esines kõnega Sakala keskuses Äripäeva ja IBMi konverentsil. Visiit oli mitteametlik ega mõjutanud otseselt ka kahe riigi suhteid.

Väidetavalt küsinud Clinton oma ettekande eest korralikku raha – vahetult enne oli ta üles astunud Hiinas, kus talle tasuti 250 000 dollarit.

Äripäeva toonane peatoimetaja Igor Rõtov ei avaldanud, palju Äripäev ja IBM Clintonile kõne ja õhtusöögil osalemise eest maksavad, aga enne konverentsi tunnistas ta, et pääsmete müük on läinud oodatust halvemini. Sakala keskuse ligi 1200kohalises saalis oli endale Clintoni kõne kuulamiseks 3. juunil koha ostnud 300 inimest ja Rõtov arvutas, et jäädakse kahjumisse umbes miljoni krooniga. Riigiametnikele maksis pääse 5310 krooni, erafirmadele 17 582 krooni. 

2004 – peaaegu presidendid Hillary Clinton ja John McCain võtsid Tallinnas napsu

Ühtlasi on Eestis käinud peaaegu presidendid Hillary Clinton ja John McCain. Clinton oli 2008. aastal parteisisestel presidendikandidaadi valimistel Barack Obama peamine vastaskandidaat ja kaotas Obamale väga napilt. McCainist sai küll Vabariikliku Partei presidendikandidaat, aga 2008. aasta presidendivalimistel kaotas ta valimised Obamale.

Visiiti võib pidada edukaks, sest aastaid hiljemgi kirjutati Eesti ja välismeedias sellest, kuidas senaatorid otsustasid Tallinna vanalinnas Gloria restoranis hetkeks poliitilise debati unustada ja proovida kes kelle laua alla joob.

Mõlemal õnnestus neli pitsi hinge alla kallata, kui Clinton võitjaks kuulutati, vähemasti nii väidab proua Clintoni kampaaniajuht Terry McAuliffe, kuigi võistluse reeglid olid mõnevõrra ebaselged. Väidetavalt kiitnud John McCain Hillary Clintonit, et "see naine on hea kandmisega." 

2006 – nõiavitsaga kaitstud president George W. Bush (president 2001–2009) 

Esimene USA president, kes käis 27.–28. novembril 2006. aastal Eestis oma ametiajal on George W. Bush.

Bush saabus Eestisse esmaspäeva õhtul kell 22.20. Järgmisel päeval kohtus ta USA saatkonna töötajatega, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, peaminister Andrus Ansipi ja demokraatia edendajatega. Seejärel andis Bush koos Ilvesega ühise pressikonverentsi ning einestas rahvusooperis Estonia. Kell 13 jõudis Bush lennujaama ning Tallinna kesklinn avati taas liikluseks.

Bushi külastusest rohkem tekitas elevust toonased turvameetmed, mis aastaid hiljemgi meedia tähelepanu pälvis. Nimelt kasutas päästeamet siis ja veel kaks aastat hiljemgi lõhkekehade avastamiseks mõeldud Sniffexit, mis osutus hiljem mastaapseks rahvusvaheliseks bluffiks. Sniffexit reklaamiti kui riistapuud, mis avastab 100 meetri kauguselt ka kaduvväikese lõhkeainekoguse. USA mereväe korraldatud katses ei reageerinud Sniffex aga isegi siis, kui sellest vähem kui 10 meetri kauguselt sõitis mööda kaks veoautot 450 kg lõhkeainelastiga.