Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Blogid
8. august 2014, 07:00

Kuidas Aleksandra ehk Issanda Ratsanik jutlustas

Paljasjalgne munk Tõnisson on tänavu Eesti lavalaudadel juba laineid löönud. Temast jõuan veel rääkida, kui ta sünniaastapäev kätte jõuab.

Vähe, kui üldse, on aga tänapäeval räägitud sama fanaatilisest naismisjonärist (Issanda Ratsanikust) Aleksandra Adlerist, kes esimese vabariigi ajal hobusel mööda Eestit jutlustades sõitis. Peterburis idamaa keeli õppinud ja Inglismaal misjonikoolis käinud Aleksandra toetus hindu Saduh Singhi eeskujule, kes oma varast loobus ja misjonitööle pühendus, kuni teda Tiibetis kristlasena piinati ja lõpuks tapeti.

Rahvaleht kirjutas naise välimusest: "Väheldase kasvuga noorepoolne naisisik, peas nahkmüts, seljas kaitsevärvi tolmumantel, jalas säärega saapad, mille küljes kõlisevad kannused."

Aleksandra kandis prille ja hobust oli ta vigastatud vasaku põlve tõttu liikumiseks hädasti vaja.

Naine igatses Indiasse misjonäriks minna. Kuid ta kuulus apostliku õigeusu kogudusse, mis välisriikides misjonitööd ei teinud. Ka ei pääsenud ta kloostrisse. Eesti õigeusu kiriku juhtide meelest poleks tema kange vaim alandlikuks kloostrieluks sobinud. Nii piirduski ta misjonitööga Eestis, kõneldes peamiselt taludes, aga ka vanausuliste pühakodades. "Rahvas peab muutuma paremaks ja õilsamaks," kinnitas Aleksandra, kes ristiusu kõrval või isegi ees püüdis süstida inimestesse rahvuslust.