Saage tuttavaks! Tema on maailma stiilseim naine! (13)

Tõsi, sellist asja nagu maailm stiilseima naise konkurss pole olemas, ehkki selliseid tiitleid jagavad tänapäeval välja juba pea kõik nimekamad moeajakirjad.

Siiski tasub märkida, et Iris Apfelile on stiilseima tiitel otsekui iseenesest külge hakanud ning erinevalt megastaaridest ei kõrgu ta ühe või teise ajakirja stiilsete nimekirja tipus, vaid teda teataksegi lihtsalt kui kõige stiilsemat naist.

Kuid kes see proua Apfel siis on ja mida ta kogu tänapäeva moedžunglist arvab?

90selt nimetati moeprofessoriks

Iris Apfel on New Yorgi prestiižsel Park Avenuel elav vanadaam, kes on juba 65 aastat abielus oma 99. sünnipäeva tähistanud abikaasa Carliga.

Muide, tänu Irisele on hakatud vähemalt Ameerikas, kus pikaealisus on tavaline, 90. eluaastaid pidama uuteks 40ndateks. Ehk üritatakse tõestada, et 90aastased polegi tegelikult muldvanad.

Iris on terve elu elanud New Yorgis ja suurema osa oma elust kuulunud sealse eliidi hulka. Moepisikuga nakatus ta juba lapsena tänu oma alati ülistiilselt riietuvale isale ja advokaadist emale, kes tööst vabal ajal pidas hoopis moebutiiki.

"Ma tahtsin töötada moeajakirjas ja mõni aeg olingi Women Wear Daily palgal. Seal töötades avastasin, et mul ei meeldinud mu kolleegid – nad olid kõik ebanormaalselt ülbed ja vastikud," on Iris moeajakirjanduses töötavaid inimesi kritiseerinud.

Siiski ei heitnud ta meelt ning jõudis ringiga moe juurde ikkagi tagasi, töötades esmalt hoopis oma abikaasa rajatud tekstiilifirmas.

Täna tuntakse teda kui moedisainerit ja Texase ülikooli moeprofessorit. Viimaseks nimetati ta muide alles 90aastaselt. Tal on ette näidata koti- ja prillikollektsioone, koostöö Swarovski ja kosmeetikafirma Maciga.

Vanusest hoolimata on ta viimase poole aasta jooksul väisanud peeneid moeüritusi Brasiilias, Londonis ja Pariisis. Veel mõned aastad tagasi olid nad abikaasaga Manhattani ööelu hinged. Kuid Carli haiged jalad ja süda enam sellist elustiili ei võimalda.

Iris: 50aastased naised riietuvad kui teismelised

Irise eriskummalist riietumisstiili on raske mitte märgata. Tõele au andes on see küllaltki värvikirev ja ilmselt sugugi mitte kõikide jaoks. Rootsi ajakiri Damernas Värld on seda üritanud kirjeldada nii: New Yorgi hipster segatuna indiaanlastele omase stiiliga.

Juba kaugelt võib aga vanadaami ära tunda liiga suurte prillide ja liiga massiivsete ning liiga paljude ehete järgi. Eesti vanaprouadele omastest sitskitlitest ei tea tema midagi. Igapäevaselt eelistab ta kombineerida haute couture’i vanade väärtrõivaste poodide leidudega.

Kuigi New Yorgi eliiti on ta kuulunud juba üle poole sajandi, on ta tõeliselt kuulsaks saanud alles viimastel aastatel ja seda tänu 2005. aastal Metropolitani kunstimuuseumis avatud moenäitusele, mille jaoks paluti tal mõned mannekeenid riietada endale omases stiilis.

Kui esialgu pidas ta teda fännavaid inimesi peast põrunuteks, siis abikaasa soovitusel uuris ta ühelt neist, miks ühtäkki teda niimoodi jumaldama on hakatud. Vastusest mõistis ta, et teinud maailma naistele suure teene.

"Üks 70ndates naine ütles mulle, et teda on mood alati huvitanud, kuid vanemaks saades ei leidnud ta enam midagi, mis talle sobiks. Nähes minu stiliseeritud mannekeene, lõpetas ta trendide järgimise ja hakkas moodi mängulisemalt suhtuma. Ta mõistis, et ta ei pea välja nägema nagu kõik teised."

Seda, et moetööstus mõtleb ainult noortele ja peab kõiki, kel vanust üle 60 tähtsusetuteks, peab Iris häbiväärseks.

Tema sõnul ei tohiks noored moemaailma juhtida, sest tegelikult ei tea nad asjadest midagi ning põhjustavad vanemates naistes paanikat ja moeämbreid.

"Kõige kurvem on see, et vanemad naised üritavad välja näha nagu 16aastased. Tegelikult peaksid aga naised alates 50. eluaastast vältima lühikesi seelikuid, varrukateta toppe ja tugevat meiki. See ei muuda neid mitte stiilseks, vaid meeleheitlikuks," on Iris kriitiline.

Tegelikult ei ole ta sugugi rohkem rahul ka tänapäeva noorte väljanägemisega. Nimelt peab ta nende välimust igavaks ning üheülbaliseks.

Mida võiksid kanda vanemad daamid? Õhtulehe moetoimetaja soovitab

50ndates

• Eelista klassikalisi värvitoone, nagu pruun, tumesinine ja must.
• Hästi istuvad pluusid, mis katavad käsivarsi ja mis annavad kehale nii-öelda hingamisruumi. Detailidest võiks eelistada näiteks pluuse, millel on kaela ümber paelad, mille saaks kinni siduda, või kroogetega esiosa.
• Seelikud peaksid olema sirge lõikega ning katma põlved. Eelistada võiks ka sirge lõikega tagasihoidlikes toonides pükse.
• Pintsakute jms puhul võiks jälgida seda, et see istuks täpselt keha järgi ning vajadusel lasta seda õmbleja juures vastavalt kohendada. Üle ei tasuks pingutada ka kõikvõimalike moelõigetega, vaid eelistada klassikat.

60ndates

• Võtmeks on elegants ja ajatud, traditsioonilised rõivad.
• Värvidest võiks eelistada kontrastseid musta, valget ja punast.
• Tviidkostüümid, -püksid ja niinimetatud mantelkleidid võiksid olla garderoobi keskmes.
• Seelikute puhul võiks eelistada A-lõikelisi mudeleid.
• Vältima peaks liigseid paljastusi. Samas pluusid, mis paljastavad veidikene dekolteed, lisavad naiselikkust ning on täiesti lubatud.

70+

• Võimalusel peaks eelistama keskmisest paremaid materjale.
• Jakkide puhul tuleks jälgida seda, et nad oleks kehasse töödeldud. Samas ei pea sugugi jälgima ülemäära konservatiivset joont, vaid iseloomu lisavad suured mustrid, mida kannavad paremini välja just vanemad inimesed.
• Värvidest võiks eelistada beeži, elevandiluu- ja šokolaadikarva toone.
• Figuuri muudab kaunimaks rõhutatud piht.