Blogid

Kuidas Eestis sõjaline suurtööstus rajamata jäi (1)

Tõnis Erilaid, 11. juuli 2014, 07:00
Foto: KALEV LILLEORG
"Tööd ja leiba töölistele. Kas rikastume sõjalise suurtööstusega?" karjub Uudislehe pealkiri 12. juulil 1930.

Leht kirjutab, et ärimees Jakob Pärtsel kavatseb Noblessneri tehased jälle käima panna, et toota insener Papello õhukaitseaparaate. "Käesoleval juhusel on tegemist aparaadiga, mis määrab ära õhukahuri sihingu. Seniste Zeissi aparaatide abil on võimalik juhtida kahurtuld lennukitele nii vähetabavalt, et 6000 kuuli hulgast tabab ainult üks. Papello aparaadiga saab juhtida tulistamist lennukitele nii, et iga kuul tabab," selgitab ajaleht.

Seal sai ta omaette labori ja kuuldavasti patenteeris kümneid leiutusi. Venelased vahistasid ta sõja lõpul ja sundisid oma sõjatehastes konstruktoriks. Vangist vabanedes läks Papello Jenasse tagasi ja töötas veel poolkurdi (konstrueeris aparaadi, mis kõrva asendas) ja haige vanurina kuni oma surmani 1958. aastal Saksa DV ajal nime VEB Carl Zeiss Jena kandnud firmas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee