PALJU RIKKUMISI: Just Tartus Anne kanali ääres oli juunis kõige ­rohkem korrarikkumisi. Põhiprobleemid on klaastaaraga randatulek ja koduloomad, ütleb vahetusevanem-vetelpäästja Priit Silm.Foto: Mari Luud
Eesti uudised
8. juuli 2014, 07:00

RIKKUMISED RANNAS: alkohol, klaastaara ja koduloomad vees (10)

Eesti kõige probleemsem rand on Tartus Anne kanali ääres.

"Klaastaara ja koduloomad," loetleb Tartu Anne kanali vetelpäästja põhjuseid, mis tema ranna juunikuus Eesti probleemseimaks tõstsid.

Viieteistkümnes Eesti rannas suvitajate turvalisust tagav G4S Rannavalve lahendas juunis 1076 avaliku korra rikkumist. Randadest registreeriti kõige rohkem korrarikkumisi Tartus Anne kanali ääres – kokku 267 rikkumist.

Suve alguses ja lõpus on Anne kanali ääres kolm vetelpäästjat, tippajal on neid neli. Eile keskpäevaks oli rannas hinnanguliselt 350 inimest, päeva edenedes võib suvitajaid kokku tulla 800 ringis. "Rannas käib praegu tihedam elu kui kesklinnas," tõdeb Anne kanali ääres töötav vahetusevanem-vetelpäästja Priit Silm.

Palavad ilmad jätkuvad.

"Põhiprobleemid ongi klaastaaraga randatulek ja koduloomad," lausub Silm.

Kui küsida, kas tulemus tuli üllatusena, tunnistab rannavalvur: "Kui päris aus olla, siis ei tulnud."

Populaarses Emajõelinna suvituskohas on suuri probleeme tekitanud inimeste harjumus seal oma koeri ujutada. Säärane tegu on nii mõnegi rannalise ja koeraomaniku vahel tigedaid sõnelusi esile kutsunud.

"Ega nad kuula – tulevad ikkagi oma suurte volaskite või väikeste penidega randa, ujutavad neid ning loomad silkavad peesitajate vahel. Hea, et säärest pole veel mõni kinni võtnud," räägib kanali ääres koos lapsega randa tulnud Monika.

Liivarannas võiks alkoholi keelata

Ühtlasi on probleeme tekitanud klaastaaraga randa tulnud suvitajad. Klaastaara on aga rannas keelatud – maas vedelevad või liiva sisse peitunud pudelikillud võivad tekitada vigastusi.

Samuti on vetelpäästjatel tulnud ette olukordi, kus tuleb purjakil inimesi korrale kutsuda. Õnneks on rannavalvurid suutnud need rahumeelselt lahendada, ainult mõnel üksikul korral on pidanud sekkuma politsei.

Rääkides Tartu vetelpäästjaga 1. juulist kehtima hakanud korrakaitseseadusest, mis andis alkoholisõpradele loa avalikult juua, pakub ta, et seadusesse tuleks üks oluline punkt lisada.

On küll kirjas, et alkoholi ja joovet tekitavat ainet ei tohi pruukida koolieelsete lasteasutuste ja koolide territooriumil, noortelaagrites ning lastele mõeldud avalikel kogunemistel, kuid vetelpäästja arvates peaks see keeld kehtima ka rannas. "Meil on ju siin rannas suures osas kõik lapsed. Siin on ikka väga palju lapsi," põhjendab Silm.

Just eile hommikupoolikul oli Tartu rannavalvuritel tegemist viieliikmelise purjus seltskonnaga.

"Et probleeme vältida, peaks olema seaduses punkt, mis keelab liivaga supelrandades alkoholi tarbimise," lisab vetelpäästja.

Samas olgu mainitud, et igal omavalitsusel on õigus kehtestada alasid, kus on absoluutne alkoholi tarbimise keeld. Mõttega rannas alkohol keelata, on juba välja tulnud Pirita linnaosa valitsus Tallinnas.

Palju rikkumisi ka Kakumäel

Kui kõige rohkem korrarikkumisi registreeriti juunis Tartus Anne kanali ääres (267), siis Põhja-Eesti randadest oli enim rikkumisi Kakumäel (234) ning Stroomi (119) ja Pirita rannas (100).

Kõige enam pakkusid avaliku korra rikkujatest rannavalvuritele tööd inimesed, kes olid rannas klaastaara (415) ja loomadega (392), veidi vähem oli keelatud ujuvvahendiga rannakülastajaid (127). Joobes oli 12, veesõidukiga tikkus ranna-alale kuus inimest.

Rannalistele anti esmaabi 60 korral, kõige enam tohterdasid rannavalvurid lõikehaavu ja marrastusi.

Rannalised, olge mõistvad ja hoolivad!

Juunis oli randades 1076 avaliku korra rikkumist, mida on pea 800 võrra vähem kui eelmise aasta juunis.

G4S rannavalve juhi Henry Seemeli sõnul hoidis korrarikkujate arvu juunis madala kehv rannailm. "Soojade suveilmade saabudes ilmuvad inimesed kindlasti ka randadesse ja niipea, kui kraadiklaas suve näitab, on rannad külastajaid täis. Palume, et rannalised oleksid endiselt mõistvad ja hoolivad ning märkaksid abivajajaid ning annaksid neist rannavalvuritele teada," soovib ta.