Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
19. juuni 2014, 07:00

Kuidas taaskerkisid Vabadussõja sambad (2)

Need olid kohalikud külamehed, kes kaevasid Viljandimaal Lalsi külas 19. juunil 25 aastat tagasi võsa keskelt välja Vabadussõja mälestussamba ja panid selle juhuslikult mööda sõitnud kraanamehe abiga oma kohale tagasi. Kraanajuht olevat tasuks nõudnud 28 rubla ja teist sama palju lisaks, sest töö tuli teha elektriliini all.

"Samal ajal jõid kohalikud kommunistid poe juures õlut ja näitasid, missuguse puu otsa keegi meist puuakse," kirjeldas aastaid hiljem üks mälestussamba taastajatest ajalehele Sakala.

Lalsi mälestussammas oli esimene Eestis taastatud Vabadussõja monument. See avati 12. septembril 1926. aastal kiviraidur Eduard Kivi kätetööna küla apostliku õigeusu kiriku juures 13 Vabadussõjas langenud koguduseliikme mälestuseks. Sammas lükati ümber 23. juunil 1941, taasavati 1942. ja lükati jälle ümber 1945. aastal. Kiviraidur oli siis samba ära peitnud.

Vabadussõja mälestussammas Lalsis oli esimene uuesti paika pandu Eestis, kuid ei jäänud kauaks üksi. Võru vabadussammas taasavati vaid mõni päev hiljem, 23. juunil. Avamisele tuli mälestuste järgi 5000 inimese ringis. Sammast õnnistasid korraga neli pastorit (et KGB ees vastutust jagada). Võru samba taasavamine oli Lalsi omast keerukam: originaal oli hävinud ja sammas tuli Vaba Sõltumatu Noortekolonni nr 1 eestvõttel uuesti valada.