Laupäeval ärkas meie kuulus dirigent nagu tavaliselt, varahommikul kell viis. Pool tundi hiljem helises telefon. “Kes see küll nii vara helistab?” mõtles Eri. Helistaja oli tema hea kolleeg ja sõber, täpselt kaks aastat vanem Neeme Järvi, kes ütles, et ta tahtis esimene õnnitleja olla. Nii nad siis vastastikku sünnipäevaõnnitlusi vahetasid.
Pärast seda tellis Eri Klas takso ja sõitis surnuaiale, et viia ema hauale üheksa valget roosi. Eri oli emaga alati väga lähedane olnud ja oma sünnipäeval meenutas ta ema sõnu, mida sai öelda iga päeva kohta: “Ma ei ole veel kunagi nii vana olnud kui täna.”
Kell üks päeval toimus Keila-Joal kontsert, kus Klas juhatas aukülalisena Eesti ja Soome hümne. Pärastlõunal oli Estonia talveaias Eri Klasi kolmanda elulooraamatu “Eriline Eri Klas” esitlus. Sõna võttis ka Jorma Hynninen, kes on laulnud Metropolitanis, La Scalas ja teistel maailma suurlavadel ning teinud Klasiga koostööd Soomes. Hynninen kiitis Klasi kui väga hea huumorimeelega ja tohutu musikaalsusega inimest. “Eri on alati olnud Eesti maa ja rahvaga ja neid maailmas esindanud,” ütles tuntud soomlane.
Pärast raamatuesitlust tuli Eri Klasil proov ja juubelipäev kulmineerus “La Traviata” etendusega Estonias.
Pühapäeval jätkusid pidustused Palmse mõisas. Suurel ooperigalal astus üles Matti Salminen, kelle nii-öelda töölehelt ei puudu ühtki maailmakuulsat ooperimaja. Kui Salminen teatas Klasile, et tuleks ta juubelikontserdile laulma, vastas juubilar lõbusalt, et ta teab tema taksi ja sellise summa eest jääb esinemine ära. “Sinule laulan ma ilma rahata!” hõiskas Salminen.
Kommentaarid