Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Tõnis Erilaid 5. mai 2014 07:00
Ukrainas on süütepudelid traagilisi tagajärgi toonud relvad. Moskvas on nendega rünnatud Eesti saatkonna. Õnneks on suurem kahju olemata jäänud.

Oli reede varahommik, 5. mai 2000. aastal, kui kella 5 paiku lendasid saatkonna seintele pudelid tumeda plahvatusohtliku vedelikuga. Seinad määrdusid. Purunes ka üks aken, kuid õnneks ei pääsenud tuli lõõmama. Hiljem leiti saatkonna juurest ka lendlehti kirjaga "Fašism ei lähe läbi!".

Eesti saatkonna ründamisele oli paar kuud varem eelnenud Poola saatkonna territooriumile süütepudelite loopimine.

Tollane Eesti suursaadik Moskvas Tiit Matsulevitš avaldas esiti suusõnalise protesti, mille peale Venemaa välisministeeriumi ametnikud samuti suusõnaliselt rünnaku pärast kahetsust avaldasid. Eesti saatis ka noodi, nõudes saatkonna valve tugevdamist ja ründajate karistamist. Arvati, et need olid natsionaalbolševikud, nõndanimetatud limonovlased. Nende esindajad ei kinnitanud, aga samas ka ei lükanud ümber oma pättide osalemist.

Toonane rünnak ei jäänud viimaseks. Näiteks 2002. aasta mais olid taas limonovlased saatkonna kallal – seekord nad tunnistasid rünnakut. Välisministeerium otsustas seepeale saatkonna aknad turvakilega katta ja videovalvesüsteemi täiustada. Suurim märul saatkonna ümber oli aga 2007. aastal pärast Pronkssõduri teisaldamist Tallinnas.