Tõnis Erilaid.Foto: Kalev Lilleorg
Blogid
16. aprill 2014, 07:00

Kuidas hülgekütid jää ja tormiga võitlesid

«62 päeva hülgejahil. Viis Kihnu meest jõudis pühiks koju. Paatides 122 hüljest,» kirjutab Rahvaleht laupäeval, 16. aprillil 1938. Mihkel, Jüri ja Jakob Vetiku, Taniel Oadi ja Jakob Suti võitlus merega algas kohe pärast Kihnust lahkumist, kui sattusid ajujäässe, triivisid Ruhnu alla, Läti vetesse ja lõpuks Riia muuli suhu.

«Seal maale siiski ei mindud ja ilmade paranedes pöörduti tagasi,» kirjutab leht.

Torm ajas nad siis Salatsi alla, kus lätlased nad lahkelt vastu võtsid ja Riiast tulid ajakirjanikudki nende seiklustest rääkima.

Salatsist lahkudes uus jäävangistus. Toidumoon lõppes nädala pärast. Nälja kustutamiseks söödi toorest hülgeliha.

Lõpuks sattusid nad Häädemeeste poole Breimani küla alla ja tõstsid hädalipu, kirjutab Rahvaleht. Rannast abi ei tulnud.

Kaks hülgekütti võtsid ise märtsi lõpus ette jalgsimatka üle ohtliku jää, et külast toitu saada. Paar nädalat oldi jälle jäävangis Orajõe kohal, kuni kirdetuul paadi vabastas.

Paadivanem Jakob Sutt ütles, et on 20 aastat hülgepüügil käinud, aga nii hullu merd kui nüüd, pole näinud. Kui juhtus mõni ilusam päev, oli saak hea.

Kätte saadi 41 noort ja 81 vana hüljest. Suti sõnul oleks saanud rohkemgi, aga ilusal päeval ei jõutud üle poolesaja hülge paati tuua, kui kohe tuli uus torm peale.

Tol ajal maksti hülge eest keskeltläbi 10 krooni.