Hea nina ei vea kunagi alt, halb lõhn võib aga kõik ära rikkuda

Märkamatult on inimese ellu tulnud ohtralt aroome – lõhnab kõik alates mähkmetest ja tualettpaberist. Ons tootjad alustanud lõhnaterrorit lihtsa inimese vastu või on meie ninad muutunud tundlikumaks? Siiski ei. Psühholoog Voldemar Kolga sõnul on lõhnad selge märk heaoluühiskonnast.

Kuigi anatoomiaõpikutes pööratakse haistmisele ülejäänud meeltega võrreldes üsna tagasihoidlikku tähelepanu, on see Tallinna Ülikooli õppejõu ja psühholoogi Voldemar Kolga sõnul kõigist meeltest kõige fundamentaalsem.

"Kui nurga taga toimuvat ei näe ega kuule, siis sealt leviv lõhn võib anda väga palju infot," selgitab ta.

Lõhnaterror võib alata juba poeuksel

Haistmismeele tähtsusest räägib seegi, et kui inimese mitmesuguseid lõhnaretseptoreid reguleerib mitusada geeni, siis näiteks maitsmist alla viiekümne ja nägemist isegi vähem kui kümme.

Samas mõjutab haistmine teiste meelte tööd – Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind ütleb, et kui inimesel pole haistmine korras, ei tunne ta ka toidu maitset täielikult.

Lõhnadel on haistmismeele kaudu inimese jaoks palju suurem emotsionaalne tähtsus kui teiste meelte edastatul. Et nende mõju on enamasti positiivne, on see ka põhjus, miks lõhnaaineid lisatakse peale parfüümide kõikjale alates laste mähkmetest ja tualettpaberist ning lõpetades sigarettidega. Sinna vahele mahub palju, näiteks kodukeemia ja lõhnastatud toidud ning joogid.

Tartlanna Katrin ütleb, et teda ajab kogu see lõhnapillerkaar lihtsalt hulluks. Mõnes säästupoena tuntud ketikaupluses ei saa ta käiagi, sest seal haiseb alati. Samuti on tal raske olla ühes seltskonnas inimestega, kes on end liiga tugevalt lõhnastanud.

"Võib-olla nad ise peavad end sel hetkel mõneks uhkeks filmistaariks ja ei pruugi oma lõhnapilvest teadlikudki olla, kuid minu jaoks muutuvad nad sealsamas kohe ebameeldivaks," nendib Karin.

Ta lisab, et kasutab ise parfüüme meeleldi, kuid on veendunud lõhnaekspertide soovituses, et inimesele sobiv lõhn on selline, mida ta ise ei tunne ja mis teisi ei häiri.

Lõhn viitab, kuidas edasi käituda

Psühholoog Voldemar Kolga ei näe selles midagi imelikku ja ütleb, et kuigi lõhnu seostatakse enamasti positiivsete emotsioonidega, võivad need hakata ka vastu töötama.

"Ei meeldi ju mulle endalegi, kui pean loengu ajal söögilõhnu tundma, kuid söökla on loenguruumile liiga lähedal. Hiljaaegu rääkis üks tuttav, kuidas pidi lennureisi ajal istuma ühe inimese kõrval, kes oli lennujaama parfüümipoes lõhnade enda peale piserdamisega ilmselgelt liiale läinud," toob psühholoog näited.

Kolga sõnul ongi nii, et lõhnad annavad inimestele vägagi selgeid signaale: kui sa lõhnad hästi ja meeldivalt, tasub sinuga tegemist teha, kui lõhnad halvasti, tuleb sinust pigem eemale hoida.

"See on olnud nii läbi aegade nii loomade kui ka inimeste seas," kinnitab psühholoog, et loomade toimetulek suuresti vaid haistmisest sõltubki.

Näiteks kiskja, tundes saaklooma lõhna, käitub vastavalt saadud informatsioonile. Niisamuti aitavad lõhnad kaasa sotsiaalsele suhtlemisele – aitavad ära tunda liigikaaslast, leida paarilist, märgistada territooriumi, hoiatada ohu eest ja ka peletada vaenlasi.

Ja vaatamata sellele, et inimeste lõhnataju ei ole nii teravalt välja arenenud kui loomadel, tõmbab lõhn inimesigi ning annab neile tähtsat infot, mõjutades nende käitumist sarnaselt loomadega.

"Ega kaubamajades parfüümiosakonnad asjata esimesel korrusel asu. Kui tuled kaubamajja, tekitavad lõhnad sinus positiivseid emotsioone ja rahakotirauad avanevad rõõmsas meeleolus palju lihtsamini," toob psühholoog näite, kuidas kaupmehed inimesi lõhnadega ära kasutavad.

Tõsi, välismaal on kauplustes lihtsam endale lõhna peale pritsida, Eestis kiputakse testreid kullipilgul jälgima ja nendega koonerdama, teab Kolga.

"Seda asjata! Laske inimestel luua endale meeldiv meeleolu ning nad ostlevad meelsamini!" soovitab ta poepidajatele.

Tõsi on psühholoogi sõnul ka see, et lõhn annab signaali inimese väärtusest.

"Kui inimesel on peal odav lõhn, ei taha temaga keegi tegemist teha. Vastupidi on hinnalisemate lõhnade kandjail," seletab Kolga, et hästi lõhnamine on rohkem iseloomulik heaoluriikide inimeste seas.

"Eestlased kipuvad olema liialt naturaalsed. Nad mõtlevad, et on maalt, puhtad kui porgandid, ja peavad olema lõhnatud. Aga kaasaegne maailm soosib lõhnamist!"

Lõhnad võivad põhjustada allergiat

Just seepärast ongi kosmeetika- ja hügieenitarvetetööstuses harjutud lisama lõhnakokteile kõikvõimalikele toodetele ning kosmeetikumide lõhnamist peetakse elementaarseks. Samas pole ettevõtted kohustatud lõhnakokteili koostisosi deklareerima.

Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine, mis sünteetiliste lõhnastajatena võivad tekitada hulgi tervisehädasid. Kuid sellelegi pööratakse järjest rohkem tähelepanu.

Nii soovitas Euroopa Liidu teaduskomitee mõne aja eest ära keelata tosina aine kasutamine. Kui soovitus peaks formuleeruma seaduseks, on parfüümitootjatel põhjust muretseda, sest need ained on 90% lõhnaõlide selgroog.

Näiteks tegi komitee ettepaneku keelata puukoore kasutamine. See annab iseloomuliku lõhna aga sellistele tuntud parfüümidele nagu Chanel No. 5 ja Diori Miss Dior.

Komitee põhjendas oma otsust sellega, et 1–3% eurooplastest on lõhnaõlides leiduvatele ainete vastu allergilised, ja see arv on murettekitavalt suur. Seadusloomeni pole ettepanek aga jõudnud ning Chanel No. 5 on Euroopa Liidus endiselt müügil.

Seejuures oleks vale arvata, et esemete ja inimeste lõhnastamine on oluline vaid tööstusettevõtetele, ka teadlasi köidab see teema.

Nii läks kümne aasta eest Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia ameeriklastele, Seattle’i Fred Hutchinsoni Vähiuuringute Keskuse teadlasele Linda B. Buckile ja Columbia ülikooli professorile Richard Axelile haistmismeele molekulaarse mehhanismi avastamise ja uurimise eest.

Ja kuigi sellest, kuidas haistmismeel töötab ja aju lõhnade kohta saadud infot töötleb, on teadlased hakanud täpsemalt aru saama alles 1990. aastatel, on lõhnade positiivset mõju ära kasutatud aastatuhandeid.

Voldemar Kolga sõnul võib olla, et lõhnad olidki üldse tsivilisatsiooni esimeseks tunnuseks: "Kõik, kes omal ajal kirikusse tulid, lõhnasid. Erinevaid rituaale toetati lõhnadega, oli see siis mürr, viiruk, loorber või õlipuu," loetleb ta.

Head lõhnad toovad parema unenäo

Praegu on teada, et lõhnad ei mõjuta inimese elu mitte ainult ärkvel olles, vaid ka magades.

Paari aasta eest korraldasid Saksamaa Mannerheimi ülikooli haigla kaks uneteadlast katse – panid laboris magavate naiste nina alla erisuguseid lõhnasid. (Naistel on nimelt meestega võrreldes teravam haistmismeel, mistõttu nad on seesuguseks uuringuks ideaalsed.) REM-unefaasis ehk ajal, kui inimene näeb und, testiti iga katsealust kolm korda: üks kord fenüületüülalkoholiga ehk lõhnaga, mis meenutab roosi, teine kord mädamuna väävlihaisu jäljendava vesiniksulfaadiga ja kolmas kord neutraalse lõhnaõliga. Minut pärast seda, kui naistele lõhn nina alla torgati, äratati nad üles ja küsiti, mis nad unes nägid.

Selgus, et lõhnad iseenesest ei teinud unenägu ei heaks aga halvaks. Küll aga mõjutasid nad seda, kuidas naised end unenäos tundsid.

Teadlased kirjeldasid, et need, kes tundsid enne äratamist head lõhna, tundsid end unes hästi, halba lõhna tundnud nägid aga ka vastavat unenägu. Kuigi lõhnad ei muutnud unenäo sisu, muutsid nad unenäos naiste meeleolu.

Uuring polnud küll suur, aga neil neil, kes sageli näevad õnnetuid unenägusid, on ikkagi mõistlik magamistoas ringi vaadata ja selgitada, kas mitte mõni lõhn halbu unenägusid ei tekita.

Kõik eeltoodu võtabki kokku Voldemar Kolga kinnitus: lõhnastamine on selge märk heaoluühiskonnast ning seotud positiivse psühholoogiaga.

"Kõik halb on ju must, higine ja halvasti lõhnav. Kõik hea lõhnab hästi," lausub ta.

Lõhnad aitavad elus läbi lüüa

Psühholoog Voldemar Kolga kinnitab, et targalt kasutatud lõhnad aitavad ka tänapäeval maailmas läbi lüüa.

"Vaene inimene ei suuda endale lõhna osta ja nii on olnud läbi aegade," nendib ta, et sellega antaksegi märk – vaesusega ei tasu tegemist teha. Seepärast soovitab ta ka neil, kel raha napib, investeerida ühte korralikku lõhnasse.

"Eestlaste hoiakud panevad neid pigem toitu investeerima, et kõht oleks täis. Aga kui lõhnad hästi, tahavad teised sinuga suhelda ja sinusse investeerida.

Kui lõhnad hästi, tõuseb sinu enesehinnang ja enesekindlus, sa oled võimeline tööturule sisenema ja seal paremini läbi lööma. Hästi lõhnates annad sa signaali, et oled väärtuslikum kaaslane," kinnitab psühholoog, et see investeering tasub end igal juhul ära.

Lõhnad kui tervise kahjustajad

Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine, mis võivad tekitada allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti ja pigmendilaike. Halvematel juhtudel võivad lõhnad olla mürgised või tekitada vähki.

Üks vägagi levinud haigus, mille tekkes on lõhnadel oma roll, on migreen.

Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud neuroloogia erialal Mark Braschinsky ütleb, et migreeniga inimeste aju on välisärritajatele vastuvõtlikum kui teistel ning üks ärritajatest võib olla seotud haistmisfunktsiooniga.

"Osa migreeni all kannatavatest inimestest kirjeldabki, et nende migreenihoogusid võivad vallandada erinevad lõhnad ja suitsud," nendib Braschinsky.

Seejuures ei saa tema sõnul kindlalt väita, millised lõhnad on kurja juureks – need on individuaalsed ja varieeruvad seinast seina ning kindlasti ei toimi selline seos kõigi migreeniga inimeste puhul.

Tugevad parfüümid võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind toob näiteks, et kui kevadel tuua tuppa hüatsinte, põhjustab nende tugev lõhn nina limaskesta ärritust, mis paneb inimese aevastama. Kui ärritus läheb tugevamaks, läheb nina lihtsalt kinni ja inimene ei tunne enam lõhna.

Ka on lõhnavas keskkonnas keeruline viibida lõhnadele ülitundlikul inimesel, ta kipub aevastama näiteks supermarketi pesupulbri riiulist mööda minneski, ütleb Merilind. Tohter soovitab sellistest nähtudest rääkida oma arstile, sest võib ilmneda, et inimesel on allergia ja ta vajab selle vastu ravi. Kui allergiat pole, tasub lihtsalt lõhnu vältida.