EI TUNNE: Vananedes võib lõhnade tundmine nõrgeneda või sootuks kaduda. Abi võib olla soolakambriravist, kuid mitte alati.Foto: REX
Ilu ja mood
22. märts 2014, 16:00

"Lõhnade üleküllus on parem kui nende mitte tundmine."

"Ma igatsen lõhnu tohutult! Lillede lõhna ja seda, kuidas loodus pärast äikesevihma lõhnab… Aga ma ei tunne enam midagi," räägib nukralt 85aastane Aare, kes viimased kümmekond aastat enam lõhnu ei tunne.

Sellest sai ta teadlikuks üsna ehmataval moel. Ühel kevadel, sirelite õitsemise aegu, astus ta põõsa juurde ja… ei tundnud midagi.

"See ehmatas mind väga," tunnistab Aare, kes kurtis oma muret ka arstile. Perearstil oli samasugune kogemus ühe mehega juba olnud. Et mees sai haistmismeele tagasi pärast soolakambriravi, saatis arst ka Aare sinna.

"Tegin kuuri läbi ja ikka ei midagi. Arst ei osanud ka seepeale midagi arvata," ohkab ta.

Aare ütleb, et kui mõned inimesed kurdavad lõhnade üleküllust, siis tema arvates on see kindlasti parem sellest, kui lõhnasid üldse ei tunne. Sest lõhnad mõjutavad inimese elu igal sammul.

"Näiteks pean ma köögis hoolas olema, sest kõrbelõhna ma ei tunne, kui toit peaks pannile kauemaks jääma. Ja pärast pliidi all tule kustumist pean ma enne siibri kinnipanekut hoolega vaatama, et tukki poleks. Muidu suren veel vingumürgitusse," seletab Aare. Rääkimata igatsusest tunda, kuidas lõhnavad põllud ja metsad pärast äikesevihma.

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind ütleb, et põhjusi, miks lõhnasid ei tunne, võib olla mitmeid. Üks ongi nina limaskestade ärritus, mida leevendab soolakambriravi. Limaskesti võivad ärritada aga paljud tegurid alates viirushaigustest, nohust ja polüüpidest kuni kesknärvisüsteemi haigusteni välja. Ka võib osa ravimeid tekitada lõhnataju häireid.

Eero Merilind ütleb, et kui inimesel kaob haistmine äkki ning varem pole sellega probleeme olnud, tasub igal juhul nõu pidada arstiga.

"Minu praktikas on ette tulnud paar ajukasvajat, mis on surunud lõhnu analüüsiva närvi peale," lausub ta.

Ka võivad lõhnatundlikkust vähendada näiteks Alzheimeri tõbi või parkinsonism, samuti polüskleroos.

Kuid kahjuks on nii, et nagu nägemine ja kuulmine muutuvad aastate lisandudes halvemaks, nõrgeneb ka võime lõhnu tunda, lisas doktor Merilind.