Mitte ainult naised ei pane aeg-ajalt riietumisega mööda, vaid seda juhtub päris sageli ka meestega. Kui igapäevariietuse stiiliapsud on tihti maitse asi, siis ametlikuma univormi puhul peab kinni pidama nii mõnestki põhitõest, mis vastu vaidlemist ei salli.
Maitse üle ei vaielda, kuid tihti paneb imestama see, mida mehed on endale selga pannud. Kuna märksõnaks on igal teisel juhul mugavus ja ebamugavatena tunduvatest riietest katsutakse hoida nii kaugele kui võimalik, juhtubki tihti nii, et astutakse lubatud ja lubamatu piirist üle. Sandaalid sokkidega, või veel hullem – crocs’id linnatänavatel –, on siinkohal kõige ehedam näide. Stiiliapsudest ja asjadest, mida vältida, veidi allpool.
Levinum viga: kasvuruumiga pintsak
Kuna enamik mehi näeb kõvasti vaeva tõestamaks, et kõik riiete ja riietumisega seotu pole tõelistele meestele oluline, vaadatakse mööda ka mitmest nii-öelda põhitõest. Tulemuseks on see, et enamik mehi käib ringi ülikonnaga, mis on ühest otsast liiga lühike, teisest liiga pikk ja kolmandaks kisub ja kägistab. Fakt on see, et ülikonna keerukat lõiget arvestades on selle hästi istuma saamine tõesti keerulisem kui puuvillaste dressipükste puhul, kuid kui selleks aega võtta, istub ka ülikond seljas niisama mugavalt kui dressid.
Aega aga ilmselt meestel pole, sest miks muidu on levinumateks vigadeks, mis mehed ülikonda soetades teevad, särgi, pükste ja pintsaku pikkusega eksimine. Et pintsakule on kasvuruumi jäetud, on muide ka üks levinum viga Eesti meespoliitikute seas. Ülikonna puhul on kolm kõige olulisemat faktorit: lõige, värv ja materjal. Korrektne lõige toob välja kandja, olenemata, kas tegu on kiitsaka või tüsedama, lühikese või pika mehega, figuuri paremad pooled ja varjab halvemad. Klassikalistest värvidest tuleks eelistada musta, tumesinist ja tume- või helehalli. Tähele tuleks panna ka seda, et ülikonna moodustavad ainult üht värvi ja ühest materjalist valmistatud püksid ja pintsak. Sinine pintsak ja mustad püksid ei ole ülikond!
Triiksärgi lõige nõuab tähelepanu
Ülikonnapintsaku puhul on tähtis silmas pidada mitut detaili. Näiteks peaks pintsaku alt teine nööp paiknema naba kohal. Käed kõrval seistes peaksid varrukad katma randme, kuid mitte käelaba.
Juhul kui ülikonna peal kanda ka mantlit, peaksid selle varrukad olema nii pikad, et ühegi teise riide varrukas sealt välja ei piiluks.
Kuigi triiksärk jääb ülikonna alla ja palju seda ei paista, tuleb ka selle istuvusele tähelepanu pöörata. Jälgima peab näiteks, et särk ei tuleks liigutades püksist välja ja krae ei pooks kaela. Kõige keerulisem on aga varruka pikkusega. Korrektne on, kui mansett katab randme ja ulatub kohani, kus algab pöidlaluu. Samas jätavad paljud mehed tähelepanuta asjaolu, et varrukad tõmbuvad pestes lühemaks. Väidetavalt jääb varrukate lühenemine pidama alles pärast viiendat pesu. Särgile pintsakut peale pannes peaks särgi mansett jääma vähemalt ühe sentimeetri jagu näha.
Kui särk ja pintsak on istuma saadud, peaks hetke kulutama ka pükstele. Levinum viga, mis tehakse, on see, et püksid ostetakse liiga pikad. Ülikonnapükste pikkuse puhul võiks arvesta, et kõndides ulatuks säär kingakontsani. Kui näed sokki välkumas, siis on püksisääred liiga lühikesed.
Miks on mõõdusärk tavasärgist kallim?
Summa, mis tuleb käia välja poest ostetud triiksärgi ja spetsiaalselt õmmeldud mõõdusärgi vahel võib olla mitmekordne. Miks see nii on ja mille pärast on mõõdusärk tavalisest triiksärgist parem, selgitab Sangari turundusdirektor Raul Saks.
«Mõõdusärk on tavasärgist kallim samal põhjusel, miks arhitekti projekteeritud maja on kallim kataloogimajast või ? la carte praad kallim päevapraest,» toob ta piltliku näite.
«Mõõdusärki toodetakse üks korraga ning spetsiaalselt kellegi soovi järgi. Olgu selleks sooviks siis kehamõõdud, mis tavasärki ei võimalda kanda või siis erisoov tulenevalt materjalist või detailidest. [---] Mõõdusärk on tavatoodetest erinev ka kasutatava õmblustehnoloogia osas, sisaldades kõige keerukamaid ja vastupidavamaid õmblusi, mida särgitööstuses tehakse.»
Ideaalse garderoobi saladused
Eelkõige tuleks garderoobi kokku pannes arvestada oma elustiili. Kui pead iga päev ülikonda kandma, tuleks neid omada rohkem kui ühte. Kui riietud rohkem vabamalt, siis suurenda oma teksade ja pükste hulka. Üldjuhul võiks aga ideaalses garderoobis olema olla: • ülikond (tumesinine ja hall on klassikalised, mida saab vastavalt vajadusele kanda nii tava- kui ka pidulikumatel juhtudel; • mustad kingad ja rihm; • valge triiksärk; • ühevärviline lips; • sinine bleiser; • teksad ja/või beežikad püksid; • poolmantel; • casual särk; • kott (mitte mingil juhul seljakott!).
Meeste stiiliapsud – naiste pilgu läbi
Eelmainitud sandaalid sokkidega ja crocs’id linnatänaval kuuluvad praeguseks meeste stiiliapsude klassika hulka. Asju, mis naiste silmis meeste seljas naeruväärsed välja näevad, on aga veelgi. Näiteks tobedad pildid lipsudel, aluspesul ja särkidel. Tõsi, nii mõnigi neist jõuluvanaga püksikutest on kingitus kallimalt, kuid see ei tähenda, et neid kandma peaks! Meestele on lihtsalt raske kinki osta ja lõustaga riided on viimane abinõu.
Naiste silmis ei maksa poolehoiule loota ka siis, kui käid ringi suurte logode ja kentsakate sõnumitega riietega. Oled sa mees või reklaamtahvel?
Ämbrisse astumiseks peetakse sedagi, kui püksid on peale rihma varustatud ka traksidega.
Igavesed koolipoisid ehk seljakoti fännamine siis, kui kooliaeg ammu möödas, on samuti üks suur stiiliaps.
Veidralt mõjuvad naistele ka mehed, kes üritavad end liiga lotakatesse riietesse peites jätta endast mulje kui hiphopartistist. Sama ebameeldivalt mõjuvad ka mehed, kellel kulda ja karda küljes rohkem kui jõulupuul.
Muide, ise käin samuti seljakotiga. Kuna pole autopede, siis on see üks äraütlemata vajalik asjandus. Kuhu ma muidu paneksin võileivad, kohvitermose, fotoka ja mis kõik veel? Rääkimata õhtusest poeskäigust.