Tõnis ErilaidFoto: KALEV LILLEORG
Blogid
10. oktoober 2013, 07:00

Kuidas Eesti kunstnik Pariisi preilit üllatas

Kui Ferdinand Kull 1910. aasta oktoobris Pariisi jõudis, olid sealsetel arvukatel Eesti kunstiboheemlastel näpud nagu alati põhjas. Oma viimase kümne frangiga tegi Kull neile lihakäntsaka supi sisse ja liitri veini kõrvale välja. Mitte et kunstnikel kunagi kuldluidoorid taskus oleks kõlisenud, esimesel ülestõusmispühal saadi nälja vastu abi, kui en masse Jumalaema kirikusse mindi. Seal jagati pärast missat kuulanuile pihku värske sai.

Kurva saatusega üliandekas Erik Obermann sai kodunt Tartust kord sada franki. Ta klantsis end kohe puhtaks ja: «ostnud kimbu tulipunaseid roose, palunud esimese vastutuleva kena preili autosse ja sõitnud nii Pariisi mööda, kuni taksomeeter juba kogu ta varanduse näidanud. Väljunud siis autost, maksnud arve ja kummardanud viisakalt hämmastunud preili ees. Koju tuli muidugi juba jalgsi, sest raha polnud enam isegi maa-aluse raudtee piletiks. Aga tunni või paari jooksul elas ta illusioonis, nagu oleks ta pööraselt rikas ja võib sõidutada kena Pariisi preili ning kinkida talle kimbu tulipunaseid roose,» kirjutab Kull.

Pariisi tuli Obermann muide tol 1910. aastal ilma ainsagi santiimita taskus. Magas bulvaripinkidel ja raudteejaamades. Kuni kaasmaalane Rudolf Tassa ta viiulimängu järgi üles leidis, toa sai ja küünlavalgel oma andekad teosed joonistas.