Blogid
18. september 2013, 00:00

Kuidas Poola kotkas Tallinnast plehku pani

Sõjavägede staabi operatiivosakonna ülem Alfred Luts ärkas ööl vastu esmaspäeva, 18. septembrit 1939 lahelt kostvate tumedate suurtükipaukude peale. Kohe helises ka telefon.

Staabist teatati: Poola allveepaat Orzel (kotkas) on põgenenud. Poolakad tulid Tallinna reidile14. septembri hilisõhtul ja palusid luba sadamasse sõita: «Meil on pardal raskesti haige ja masinad on vigastatud.» Kapten oli haige tõepoolest, masinas aga Eesti mereväekomisjon vigu ei avastanud.

Rahvusvahelised seadused nõudsid Orzeli ja selle meeskonna interneerimist. Torpeedod otsustati lasta poolakatel endil maha võtta, kuid seda tööd tegid nad ülima aeglusega. Põgenedes oli 20 torpeedost veel kuus pardal. Eesti sõjaväe toonast korda iseloomustab hästi see, et ülemjuhataja Laidoneri kahel korral antud käsust hoolimata jäeti Orzeli meeskond kasarmusse viimise asemel pardale, samuti ei pumbatud laevast kütteõli välja. Ja nii Orzel põgeneski, valvama pandud kaks Eesti madrust kaasas. Need saadeti küll Gotlandi juures kummipaadiga maale.

Sõjaminister kindral Paul Lill ütles riigikontrolör Karl Soonpääle: «Üks rumal inimene nagu (Valev) Mere võib teha väga suurt kahju riigile!» Merejõudude juhataja Mere lasti muidugi ametist lahti, ent Venemaale andis ta hea põhjuse Eesti territoriaalvetes ringi tuulata ja baasidelepingut nõuda.