Blogid
15. veebruar 2013, 21:59

Kuidas lõbumajandust põranda alt välja tuua taheti (6)

Piinlik tähtpäev küll, aga 20 aastat tagasi avati ühes Pääsküla eramus teise vabariigi esimene avalik lõbumaja. Oli see Päikese puiesteel (kus Koit Pikaro olevat sulgenud neid koguni kaks) või tuhandekrooniste tüdrukutega hiilanud Laulu tänava oma või mõni teine, ei hakka väitma.

Pärast 1992. aastal Viru hotelli lõbumajandusele lõpu tegemist jäi Tallinnas mõneks ajaks ilmselt ainsaks seda teenust pakkuvaks kohaks kurikuulus ujuvhotell More. Seal kaubitseti ihuga vaid Soome markade eest. Kuid 1993. aasta tõi plahvatuse. Oktoobris oli siseministeeriumi teatel juba vähemalt 80 prostituute pakkuvat firmat, umbes 250 üksiküritajat veel peale selle. Kokku arvati pealinnas tegutsevat vähemalt 1000 lõbunaist. Valitsus otsustas, et see äri peaks kuuluma majandusministeeriumi haldusalasse. Novembris esitasid liberaalid ja isamaaliitlased riigikogus eelnõu, mille vastuvõtmine oleks prostitutsiooni legaliseerinud ja pannud varimajanduse riigile makse tasuma. Peaminister Mart Laar teatas välisajakirjandusele, et seadus peaks jõustuma juba 1994. aastal. «Me peame selle äri kontrolli alla võtma. Ja see tähendab legaliseerimist,» ütles ta.

Algas elav protest ja juba mõne aja pärast nentis ka Laar, et valitsus suhtub eitavalt riigikogus esitatud seaduseelnõusse.