Blogid
10. märts 2013, 23:13

Kuidas Eesti Kongress iseseisvuse taastajaks kuulutati (2)

Kui Eesti Kongress oma esimesele istungjärgule 11. märtsil 1990. aastal kokku tuli, oli selle saadikuid valinud 557 163 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuseta inimest.

Vähesest reklaamist hoolimata. Huvi oli ka välismaal: istungjärku oli kajastamas ajakirjanikke New York Timesist Neue Zürcher Zeitungini. Tõsi, huvist hoolimata kirjutati neis lehtedes hiljem Leedu tormilistest sündmustest, aga mitte Eestist.

Enne istungjärku olid Tartu intellektuaalid tõenäoliselt Jaan Isotamme eestvõttel - aga alla kirjutanud oli näiteks ka Hando Runnel, Linnart Mäll, Sulev Vahtre, Indrek Tarand jt - Edasis avaldanud läkituse Eesti Kongressile ettepanekuga taastada viivitamatult Eesti vabariik 1. jaanuaril 1938. aastal kehtima hakanud põhiseadusele tuginedes ning lõpetada tühisena igasugune arutelu uuest põhiseadusest. Kongress valigu ajutine riigivolikogu, riiginõukogu ja presidendi asetäitja. Rutakas ettepanek ajutisest riigivolikogust sündis ilmselt seetõttu, et lähenemas oli ülemnõukogu valimine, millele ei tahetud jätta iseseisvuse taastamise au. Ambitsioonikas eesmärk nulliti küll istungjärgul ära (end nimetati vaid riigivõimu tulevasiks taastajaiks). Loobuda tuli eriti pärast seda, kui USA soovitas eestlasil tasa ja targu talitada. Kuid lõhe Eesti Kongressi ja ülemnõukogu vahele oli edaspidiseks löödud.