«Tabatud piiritagune agent tõi kaasa hulk raha, dokumente ja instruktsioone,» teab leht paar päeva hiljem.
Kuid saladusliku agendi tegelik nimi selgus alles mitme nädala pärast.
Mis juhtus 9. mai öösel ja varahommikul? Sanniku kordoni piirivalvur Meister kuulis pimeduses veesulinat ja märkas liikumas tumedat kogu. Too heitis maha ja hakkas piirivalvuri pihta revolvrist tulistama, millele kapral Meister vastas 18 pauguga ja saatis välja piirivalvekoera. Kui kordonist abi tuli, leiti tundmatu mees 1200 meetri kaugusel maas lamamas. Kohtus eitas ta tulistamist ja väitis, et oli piiril paberossi tõmmates küll laskmist kuulnud, aga ise ta ei tulistanud. Samuti polevat pakk kihutuskirjanduse, raha ja pangatšekkidega, mis lähedalt võsast leiti, tema oma.
Kohus mõistis talle surmanuhtluse. Mitu päeva hiljem selgus, et end Eduard Lehtpuuks nimetanud isik oli kompartei kuller, Saaremaalt pärit Julianus Kahm. Surmaotsust see ei vääranud.
1930ndate esimesel poolel oli Vene agentide kinnipüüdmine Eestis pea iganädalane sündmus.
Kommentaarid