Blogid
14. august 2013, 21:44

Kuidas metsapõlengud Eestit laastasid

«Sajad inimesed üle maa võitlevad metsatulekahjudega,» kirjutab Rahvaleht 15. augustil 1939. aastal.

Ainuüksi Läänemaal Konovere metsas oli tuld kustutamas 800 inimest ja neile kutsuti appi 60 sõdurit. Tules oli metsa uskumatult palju - kolm ruutkilomeetrit. Kuid samal päeval tuli teateid ka kümnetest tulepesadest Virumaal, paljudes kohtades põles heinamaa ja Käsmu all noor mets. Maakonnas oli teinegi häda - nagu oma tulekahjudest vähe olnuks, tulid leegid üle piiri Eestimaale ka Vene poolelt. «Nõukogude Venemaalt, kus viimastel päevadel on laialdast metsapõlemist, tungis tuli tugeva tuule tõttu Raja vallas üle piiri, süüdates piiriäärse metsa. Kuna selle hädaohuga oli arvestatud, komandeeriti juba aegsasti kohale kohalikke elanikke ja metsaametnikke, kes kraavitamise abil suutsid tule likvideerida,» kirjutab ajaleht ja jätkab: «Kuigatsi vallas põlevad sood ikka edasi, kuigi põlev koht piirati kraaviga ja lähemast ümbrusest koristati ära kõik tuldvõttev materjal.»

Enim laastas metsa esimese vabariigi ajal 1933. aasta. Nii pindalalt kui tulekahjude arvult - põles 578 korral. 1939. aastal oli põlenguid 370. Kuid põlengute pindalalt palju rekordaastast maha ei jäädud. Kes süüdi? Sellelegi leiame vastuse Rahvalehest: «Kergemeelsus tuletegemisel toob suurt kahju!».