Kuid aeg näitas, et Elfriede Lenderi ettevõtmine oli ülimalt oluline samm Eesti hariduselus. Tõsi, vahest oleks hoopis teostamata jäänud, kui ta abikaasa Voldemar Lender poleks olnud Tallinna linnapea, esimene eestlane sellel ametikohal. Enamiku mööblist uue kooli tarvis tuli ju võlgu osta ja kahtlemata oli abikaasa nimi tagatiseks, mis avas Elfriede Lenderile kõik uksed.
Tütarlastekool alustas Karja tänaval üürikorteris, oli mõnda aega Toompeal, siis Maakri tänaval renditud majas. 95 aastat tagasi mindi üle eestikeelsele õppele.
Esimese vabariigi ajal sai Lenderi eragümnaasiumist nii tunnustatud kaubamärk, et võeti ette päris oma maja ehitamine. Mõtte teokstegemine võttis küll kaheksa aastat, kuid 1935. aastal tegi uksed lahti uhiuus Herbert Johansoni projekteeritud kaunis koolihoone. Sel ajal käis gümnaasiumi kõigis klassides pool tuhat õpilast. Kooli juurde avati ka lasteaed. Hoone on tänaseni kool Kreutzwaldi ja Kunderi tänava nurgal. Kuigi ei kanna Lenderi nime nagu Treffneri ja Westholmi kool.
Hariduse koha pealt peaksid õige kuss olema! Enamus on koolis omandanud, et kirjavahemärgi järele jäetakse tühik, sina mitte.