Foto: PantherMedia/Scanpix
Ilu ja mood
1. detsember 2020, 10:43

Seitse ohtlikku ilureeglit, mis su nahka hoopiski kahjustavad (8)

Kas igapäevane nahahooldus paistab mõjuvat? Oota vaid! Need salalikud nõksud tekitavad hoopis kortse, vinne ja muid hädasid.

Iluteemadele pühendunud veebikülg totalbeauty.com manitseb, et paljud naised on kogu elu järginud ema käest õpitud nahahooldusreegleid, mis neile tegelikult kahju teevad. Millised need nahka räsivad protseduurid on ja millega neid asendada? Totalbeauty.com toetus kahjulike reeglite esiseitsme koostamisel mitme maineka ilukirurgi ja nahaarsti teadmistele.

Retin-A ja retinool on ainult kortsuraviks

Tegelikult on need imeained kasulikud kõigile. Või vähemalt neile, kes tahavad abi vistrike, kortsude ja suurte pooride vastu ning unistavad klaarist ja jumekast nahast. Retinool on kasutusel olnud juba ligi pool sajandit ja selle ohutus on teaduslikult tõestatud. Nii et selle asemel, et katsetada üht või teist uusimat imeainet, tasub abiks võtta vana hea retinool. Tänapäeval leidub seda peaaegu iga hinnaklassi nahahooldustoodetes.

Silmaümbrus vajab eraldi kreemi

Silmaümbruskreem paistab olevat ilurežiimi raudvara, kuid ekspertide kinnitusel võib enamik naisi sellest loobuda. Kui kreem sisaldab tõesti konkreetseid toimeaineid, mida su silmaümbrus vajab, näiteks retinooli, võid selle kasutamist jätkata. Kuid enamasti aitab näokreemist. Pealegi: mõned silmaümbruskreemid on tegelikult lihtsalt teises pakendis näokreemid. Nii et pole mõtet raha raisata. Tupsuta silmaümbruse nahale oma tavalist näokreemi ja seerumit.

Pese nägu kaks korda päevas

Ehkki hügieeni ei tasu hüljata, pole nägu alati tarvis kaks korda päevas pesta. Kui sa hommikul end ei meikinud ning kui sa ei ela tossuses suurlinnas, võib palgeid pesta korra päevas või isegi üle päeva. Tegelikult kehtib näopesus reegel: mida vähem, seda parem. Kanged nahapuhastusvahendid eemaldavad ihult looduslikud niisutavad õlid ja kuivatavad nahka. See omakorda loob soodsa pinnase bakterite levikule. Kui puhastad nahka liigse innuga, võivad punnitekitajatest bakterid pooridesse pugeda.

Vinniline või rasune nahk vajab õlivabu tooteid

Sellel reeglil on mitu viga. Esiteks pole termin "õlivaba" seadusega reguleeritud. Seega võib iga kosmeetikafirma selle peaaegu iga toote nimele lisada. Seetõttu pole nimetus "õlivaba" mingi garantii vistrike tekkimise vastu. Teiseks: ka kõige rasusem näonahk vajab niisutust. Õlist loobumine võib kaasa tuua kroonilise nahakuivuse. Ja siis hakkab nahk veelgi rohkem rasu tootma. Eksperdid toonitavad: kõik nahatüübid vajavad õli, kuid see peab olema õiget tüüpi. Näiteks argaania- ja kookospähkliõli sobivad erinevatele nahatüüpidele, imenduvad hästi ning aitavad isegi aknet ennetada. Neil on antibakteriaalsed omadused ja nad aitavad nahka tasakaalustada.

Looduslik on ühtlasi õrnatoimeline

Looduslike toodete kasutamine näohoolduses on väga hea, kuid tuleb silmas pidada, et mõned ained võivad ihu kahjustada. Näiteks võib teepuuõli tupsutamine vistrikele neid edukalt kuivatada. Aga kui lähed selle taimse toote kasutamisega hoogu, riskid punase ja kooruva nahaga.

Niisiis: olgu su kreem pärit mahepõllundusest või laborist, loe hoolikalt juhendit ja pea meeles, et ihuhooldustoodete puhul kehtib reegel "ära mine liiale".

Punne tuleb kuivatada salitsüülhappega

Kui kannatad vistrikulise naha all, on sul nahahooldusvahendite seas ilmselt bensoüülperoksiidi või salitsüülhapet sisaldav vinnikreem. Kuid asjatundjad soovitavad sellest hoiduda. Ehkki need vahendid tapavad baktereid ja võivad vistriku lõpuks ära kaotada, ärritavad ja kuivatavad nad nahka. Tagajärjeks on punetav ja ketendav ihu, mida ükski jumestuskreem varjata ei suuda. Nii tuleks vistrike tohterdamisel kasutada õrnemaid tooteid, näiteks selliseid, mis sisaldavad pajukoort ja savi. Need leevendavad põletikku ja tõmbavad mustuse välja.

Sage koorimine on hädavajalik

Surnud naharakud tunduvad vaenlasena, millest on vaja kiiremas korras lahti saada. Ent tegelikult on neilgi oma ülesanne. Nahk, mida ei koorita, kaitseb nägu keskkonnasaaste ja bakterite eest. Igapäevane nahakoorimine on kindlasti liig, targem on seda protseduuri ette võtta iga kahe nädala tagant. Tähtis on ka kooriva kreemi tekstuur. Spetsialistid soovitavad hoiduda näo-scrub’ide kasutamisest, sest mõned neist sisaldavad liiga teravaid osakesi, näiteks aprikoosiseemne või kreeka pähkli koore tükke, mis võivad nahka vigastada. Seda säästavad pigem keemilised koorivad kreemid, mis sisaldavad AHA-happeid või piimhapet, ning riisist või sünteetilistest helmestest tehtud õrnad scrub’id.