Geelküüned tekitavad nahavähki? (12)

Praegusel melanoominädalal rõhutavad arstid, et UV-kiirgus on nahavähi suurim riskitegur.

Kõige rohkem puutub UV-kiirgusega kokku päevitades ja solaariumis. Kuid ka küüntele kantav polümeeri sisaldav geel kõvastub kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mis on just seesama kiirgus, mida kasutatakse ka solaariumides. Nahavähi tekke seost geelküünte paigaldusega on kajastatud ka mainekates meditsiiniajakirjades, näiteks ajakirjas Journal of the American Medical Association.

Välisajakirjanduse põhjal on murettekitav asjaolu, et inimesed ei tea, kui suures koguses UV-kiirtega nad küünehoolduses kokku puutuvad. Seda muret jagab ka Dr Niine Nahakliiniku onkoloog Marianne Niin, kelle sõnul ei avaldu kiirguse kahjulik toime kohe.

"Nahavähki põhjustav geenimuutus tekib aastate jooksul," lausub ta.

Küünetehnikuid koolitava salongi Mereneid koolituskeskuse juhataja Angela Anton vaidleb aga sellele vastu ja kinnitab, et oma ilu eest hoolitsevatel naistel pole põhjust muret tunda.

"Tänu sellele, et UVB (tugevama toimega kiired, peamised nahavähkide põhjustajad – S. P.) on filtreeritud, lambi all kliendi käsi ei pruunistu. On kummaline, et kardetakse UV-lambi alla kätt või sõrmi panna, samas käiakse solaariumis või istutakse hommikust õhtuni rannas, et end võimalikult pruuniks päevitada," räägib ta ja viitab omakorda professionaalse küünetööstuse kolme juhtiva teadlase tehtud uuringule.

Selle kohaselt on UVB-kiirguse eraldumine UV-lambi puhul väiksem kui naturaalses päikesevalguses, kuna lampides kasutatavatel pirnidel on sisemine kiirgust eemaldav filter.

"Testimine näitas, et see kogus UVB-kiirgust, millega klient küünehoolduses kokku puutub, on võrdne olukorraga, kui klient veedaks iga päev hoolduste vahelisel ajal kahe nädala jooksul 17–26 sekundit rohkem aega naturaalse päikesevalguse käes. UVA-kiirte kokkupuude kliendi nahaga on võrdväärne sellega, kui klient veedaks kaks nädalat iga päev 1,5–2,7 minutit päikese käes rohkem," seisab uuringus.

Selle läbiviijad usuvad, et UV-lambid on sama ohutud kui tavaline kokkupuude päikesevalgusega, ja lisavad, et klientide käed on suure tõenäosusega UV-valgusega suuremas kokkupuutes autot juhtides kui küünehoolduse ajal. Samale uuringule viitab ka terviseameti keskkonnaterviseosakonna peaspetsialist Olga Gurjanova, lausudes, et inimene saab suurema tõenäosusega UV-kiirgust igapäevase elutegevuse tulemusel kui kunstküünte paigaldamise teenuse ajal.

Otsust ilus olla võib tulevikus kahetseda

Marianne Niin soovitab aga geelküünte austajail siiski hoolega oma tervisele mõelda.

"Me ei teadnud ka solaariumidest alguses midagi, kuid nüüd, pärast uuringuid, on see enamikus Euroopa riikides näiteks alaealistele keelatud ja täiskasvanutelgi soovitatakse solaariumikülastamisega piiri pidada," selgitab ta oma arvamust.

Sest karm tõsiasi on see, et viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia ning ka Eestis on viimase 10 aasta vältel haigestumus melanoomi kasvanud lausa poole võrra.

Tõsi, Niine sõnul punnisid esialgu ka solaarumifirmad nahavähisüüdistustele vastu ja kaebasid teadlasi kohtusse.

"Geelküünte kohta ei ole veel midagi teaduspõhist öeldud, aga kui kunagi selgus saabub, võivad väga paljud naised oma otsust geelküüsi kanda kahetseda," nendib onkoloog, et ka küünealust melanoomi esineb paraku väga palju.