KEERULISED KOOSTISED: «Kui sa ei viitsi luubiga koostisi uurida ja nende tähendust endale selgeks teha, võid osta loodustooteid,» ütleb Karin Oolup. Foto: Tairo Lutter
Ilu ja mood
25. jaanuar 2013, 06:58

Kemikaalid kreemipurgil: mis peitub arusaamatute nimetuste taga (1)

Kosmeetikatooteid kasutades puutub inimene kokku iga päev 250–500 erineva kemikaaliga. Kuigi n-ö kahtlaste ainete osatähtsus kreemis-seebis on väike, tasub nende sisaldusele tähelepanu siiski pöörata. Paraku on neid keeruline leida, tõdes isegi diplomeeritud kosmeetik, kelle Õhtuleht kutsus poodi endale appi pakendeid uurima.

Äsja Eesti esimeses erakosmeetikakoolis oma lõputööd kaitsnud Karin Oolup tegi selle kahjulikest või vähemalt kahtlastest kemikaalidest, keskendudes neist seitsmele kosmeetikumides enim kasutatavale. Kui te ka ennast eriti ei meigi ega kreemita, siis ärge arvake, et teid see teema ei puuduta – kosmeetikumide hulka kuuluvad seebid-šampoonid ja teised igapäevased hügieenivahendid.

Kosmeetikumides kasutatakse üle 10 000 erineva tööstuskemikaali. Euroopa Liidus on käesoleva aasta seisuga keelatud ainete nimekirjas 1372 ainet, USAs on keelustatud vaid 11 ainet. Siit Karini esimene soovitus: kui kõhkled Euroopas ja USAs toodetud kreemi vahel, vali esimene.

Läksime Kariniga poodi uurima, kas ja kui palju me erinevate kosmeetikumide pakenditelt kahjulikke ja kahtlasi koostisaineid leiame. See ülesanne osutus keeruliseks isegi eriharidusega Karinile. Esiteks on koostisainete loetelud inglise keeles. Teiseks võivad ühte kemikaalide rühma kuuluvad ained olla kõik erinevate nimetustega. Näiteks kantsero-geensed ja toksilised formaldehüüdid, mida leidub väga paljudes kosmeetikumides küünelakkidest šampoonideni, võivad koostisainete loetelus esineda nimetustega hydantoindiazolidinylurea, Quaternium-15, Sodium hydroxymethyglycinate. Lihtsam on ftalaatidega, mis kõik lõppevad sõnaga phthalate.

Lühem säilivusaeg, vähem säilitusaineid

Supermarketis kreeme uurides sai selgeks, et tootjad arvestavad tarbijate teadlikkusega, mitmelgi karbikesel hakkas silma suur kiri: paraben-free! "Eks nende puudumist korvatakse siis alkoholi või mõne muu säilitusainega," märkis Karin. Vastukaaluks supermarketites nähtule leidsime kõrval asuvast ilutoodete poest tervelt kolme erinevat parabeeni sisaldava 305 eurot maksva Chaneli kreemi.

Üks kõigile arusaadav asi, mida Karin soovitab karbilt uurida, on säilivusaeg. "Mida pikem säilivusaeg, seda rohkem säilitusaineid," selgitab ta. Enamik supermarketis silma jäänud kreeme säilib avatuna vähemalt 12 kuud, aga enamasti kuni 24 või isegi 36 kuud. "Enamasti me kulutame 30 ml kreemi ära rutem kui poole aastaga, nii et pigem eelistada lühemat säilivusaega," arvab Karin. Näiteks leidsime suhteliselt soodsa hinnaga Dr. Schelleri kreemi, mille säilivusajaks oli märgitud 6 kuud.

Koostisainete loetelu toote pakendil võib tinglikult jagada kolmeks. Esimene kolmandik moodustab kosmeetikumist 90–95% ja sellest esimene on enamasti vesi, moodustades ligi kolmveerandi tootest. Loetelu teine osa moodustab koostisest 5–8 % ja viimane kolmandik vaid 1–3%. "Seega on peamised toimeained loetelu alguses esimeses kolmandikus," selgitab Karin.

Üks tootjate kavalus on panna kreemi ka natuke looduslikke ekstrakte, et need koostisainete loetelus tekitaks tunde, nagu oleks tegemist väga loodusliku tootega. "Tegelikult võib selles kreemis looduslikke ekstrakte kokku olla alla 1% ja erilist mõju need ei avalda," märgib Karin.

Suhteliselt arusaadava koostisega kosmeetikat leiame loodustoodete poest. "Üks rusikareegel on, et mida lühem on koostisainete loetelu, seda usaldusväärsem toode tõenäoliselt on," ütleb Karin.

Kemikaalid kreemis on nagu e-ained toidus

Ilusalongi Hurmus kosmeetik Siret Siida võrdleb kosmeetikas leiduvaid kemikaale e-ainetega toidus: "Teatud grupile on väga oluline, mida nad söövad, millest tehtud riideid kannavad ja mida endale peale määrivad." Otsest ohtu kosmeetikatoodetes leiduvad keemilised toimeained inimese tervisele endast kujutada ei tohiks. "Nad ei imendu väga sügavale ja selleks, et parabeenid meie tervist kahjustaks, peaks neid ikka väga paksult peale määrima," selgitab Siida. Küll aga võivad kemikaalid kosmeetikas kujutada endast tõsist probleemi allergikutele. "Nemad peavad küll väga täpselt teadma, mida kasutavad." Samas on Siida nõus, et tavainimesel on praktiliselt võimatu kosmeetikumide koostisest aru saada.

Kahjulikud ained kosmeetikas

Ftalaadid

Kasutatakse lahustitena, naha niisutajatena ning läbi naha imendumist soodustavate ainetena.

Leidub parfüümides, õlides, juukselakkides, kätekreemides, küünelakkides, deodorantides, seepides ja šampoonides.

Häirivad hormoonsüsteemi. Närilistega tehtud uuringud näitavad, et ftalaadid põhjustavad sündivuse vähenemist, isastel on vähem spermatosoide ja suurem munandivähi esinemissagedus.

Koostisest suhteliselt lihtne leida sõna "phthalate" järgi.

Pööra tähelepanu ka terminitele "parfume" ja "fragrance". Lõhnaaine võib sisaldada rohkem kui 100 erinevat koostisosa sh ka ftalaate, mida ei pea pakendile kirjutama.

Formaldehüüd ehk metanaal.

Kasutatakse põhiliselt säilitusainena.

Leidub juuksegeelides, küünelakkides, -tugevdajates ja liimides, ripsmetuššides ja -liimides, seepides-šampoonides, lauvärvides, põsepunas, deodorantides ja vananemisvastastes kreemides.

2004. aastal kuulutati inimesele kantserogeenseks aineks (seostatakse leukeemiaga). Võib mõjutada paljunemisvõimet, ärritada nahka ning põhjustada allergiat, astmat, kontaktdermatiiti, peavalu ja kroonilist väsimust.

Euroopa Liit lubab toodetele lisada max 0,2% formaldehüüdi. Kui selle sisaldus ületab valmistootes 0,05%, peab sellel olema kirjas, et "sisaldab formaldehüüdi". * Koostises otsi sõnu Formaldehyde, Hydantoindiazolidinylurea, Quaternium-15, Sodium, Hydroxymethyglycinate, N-(Hydroxymethyl) glycine, Monosodiumsalt, 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (bronopol), Imidazolidinylurea, Diazolidinylurea, Dimethyl-dimethyl (DMDM) hydantoin

Tolueen.

Kasutatakse lahustina.

Kasutatakse küünelakkides ja -eemaldajates, küünenahapehmendajates, parfüümides ning juuksevärvides, -lakkides ja -geelides.

Kergesti lenduvana satub organismi hingamise teel. Seepärast tuleks seda sisaldavaid tooteid kasutada hästi ventileeritud kohas ja pakend alati kiirelt sulgeda.

Koostises otsi sõnu Toluene, Toluol, Methylbenzene, Benzene, Phenylmethane.

Parabeenid.

Kasutatakse peamiselt säilitusainetena.

Leidub peaaegu kõigis kosmeetikatoodetes (eriti vett sisaldavates), aga ka hambapastas.

Väga paljudes uuringutes on seostatud rinnavähiga.

Koostises otsi paraben-lõpuga sõnu. Mida rohkem erinevaid parabeene, seda suurem ka kogukontsentratsioon.

Etanoolamiinid.

Kasutatakse emulgaatorina, säilitus- ja vahustusainetena ning ka pH tasakaalustamiseks.

Leidub hügieeni- ja kosmeetikavahendites, lõhnades.

Põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel on mürgised. Reageerides nitraatide ja aminohapetega, võivad tekitada nitrosamiine, mis on EL keelustatud.

Koostises otsi lühendeid DEA, TEA, MEA.

Triklosaan.

Säilitusaine.

Leidub hambapastas, suuvees, deodorantides, dušigeelides, vedelseepides, kehakreemides jne.

Võib mõjutada hormonaalset talitlust ja põhjustada allergilisi reaktsioone. Reostab ka keskkonda, kogunedes veekogudesse ja mürgitades veeorganisme.

Pakendilt otsi märget "antibakteriaalne", "UltraFresh", "Amicor", või "BioFresh". Suure tõenäosusega viitab see triklosaani sisaldusele.

Nanoosakesed.

Kasutatakse UV-kiirguse kaitseks (nano-titaaniumdioksiid ja -tsinkoksiid), toimeainete sügavamale nahakihtidesse viimiseks (nanosoomid), antimikroobsete ainetena (nano-hõbe), antioksüdandina (nano-kuld, -plaatinum) ja niiskuse sidumiseks (fullereenid).

Leidub vananemisvastastes ja niisutavates toodetes, seepides, hambapastades, niisketes salvrättides, deodorantides ja huulepulkades.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis veeorganismidega tehtud uuringu alusel hinnati äärmiselt toksiliseks nanohõbe ja nano-tsinkoksiid, väga toksiliseks fullereenid ja kahjulikuks titaandioksiid. Mis on mürgine bakterile ja koorikloomale, on suure tõenäosusega ohtlik ka inimesele, väidab KBFI juhtivteadur Anne Kahru.

Koostisest otsi sõnu TitaniumDioxide(TiO2), ZincOxide(ZnO), CeriumOxide(CeO2), SiliconDioxide (Silica) (SiO2), Alumina(Al2O3), IronOxides (Fe2O3), Gold(Au), Silver (Ag), Platinum(Pt).

Allikas: Karin Oolupi lõputöö "Kahjulikud ained kosmeetikas"

Kuidas soovimatuid aineid vältida?

Prindi välja spikker kemikaalide ingliskeelsete nimetustega ja kanna seda rahakoti vahel kaasas.

Tõenäolisem on kemikaalivaba kosmeetikat leida loodustoodete poest.

Mida vähem on tootes koostisosi, seda puhtam see tõenäoliselt on.

Tähelepanelikumalt uuri väljaspool ELi toodetud kosmeetikumide koostist.

Väga pikk säilivusaeg (24 kuud ja kauem) tähendab tõenäoliselt ka rohkem säilitusaineid.

Lihtsam on koostisosade loetelust leida neid kemikaale, mille nimetused on sarnased: nt kõik ftalaadid lõpevad –phthalate, kõigi parabeenide nimetuses esineb paraben.

Kui toode on näiteks parabeeni- ja silikoonivaba, siis ei pruugi olla SLS-vaba (Sodium Lauryl Sulfate, kasutatakse vahutavates kosmeetikatoodetes). Reklaamiga püütakse tarbijale näidata seda, mida ta soovib kuulda ja näha.

"Looduslik" pole veel "orgaaniline"

Pakendile märgitud "looduslik", "naturaalne", "orgaaniline", "bio" või "öko" ei pruugi mitte alati looduslikule ja puhtale tootele viidata, sest Euroopa Liidus ühtne standard puudub. Näiteks ei keela seadus looduskosmeetikaks toodet, mis sisaldab taimseid osi vaid imepisikeses koguses, ülejäänud koostisained on sünteetilised. Orgaaniline (olenevalt riigist ka "bio" või "öko") toode peab üldjuhul sisaldama vähemalt 70% orgaanilisi koostisosi. Näiteks sertifikaadi USDA Organic puhul on välistatud 217 kemikaali, mida võib aga kasutada n-ö tavakosmeetikas.