John Fitzgerald Kennedy andis presidendi ametivande 43aastasena. Ta on tänapäevani noorim ametisse valitud president Ameerika Ühendriikides ja ka ainus katoliiklane selles ametis.
Tõde varjati
Ameeriklased mäletavad 22. novembril 1963 Dallases mõrvatud John F. Kennedyt kui vitaalset pruuni jumega meest, kes näis tervisest pakatamas. Võimud ja Kennedy perekond varjas karmi tõde, et tegelikult oli 35. president kehaliselt põdur ning enne elutee traagilist katkemist lasi ta vaimulikul endale koguni kolm korda teha viimset võidmist, mida tehakse surijatele ning milles palutakse elu jooksul korda saadetud pattude andeksandmist.
"Oleks rahvas teadnud, kui haige John F. Kennedy tegelikult on, ei oleks temast presidenti saanud," ütleb ajaloolane ja biograaf Robert Dallek Spiegel TV värskes ja ülipõhjalikus dokumentaalfilmis "Kennedyd. Ühe Ameerika perekonna triumf ja tragöödia".
Filmis sõna saav tuntud USA laulja ja näitleja, John F. Kennedy sõber Harry Belafonte meenutab üht käiku Valgesse Majja. Tal oli kaasas pisipoeg David. President Kennedy pani Davidi oma kirjutuslaua taha istuma ning andis talle paberi ja pliiatsi, et poiss saaks joonistada, kui mehed juttu ajavad. Paraku tõrkus pliiats paberile jälgi jätmast. "Hei, see pliiats ei tööta!" hüüdis väike David presidendile.
"Jah, David, sa avastasid midagi olulist. Siin on terve hulk asju, mis ei funktsioneeri," ütles John F. Kennedy vastuseks.
Tegemist oli sümboli tähenduses dialoogiga, ütleb Harry Belafonte. Hulga mittefunktsioneerivate asjade all mõtles USA 35. president eelkõige iseennast, sest ta kannatas suure hulga tervisehädade käes.
Palju raskeid haigusi
Juba väikese poisina oli John F. Kennedyl selg haige. Edasi tulid astma, äärmuslik väsimus, arvukad allergiad. Talle tehti kolm rasket seljaoperatsiooni. Neist pärast ühte langes Kennedy koomasse ja kõikus nädalaid elu ja surma vahel.
Senaatorina ja hiljem presidendina pidi John F. Kennedy kandma toetavat korsetti ning ortopeedilisi jalatseid. Ta neelas suurtes kogustes valuvaigisteid, antibiootikume ja antidepressante. Kennedy käis kannatuste leevendamiseks päevas kuni viis korda kuumas vannis. Reisidele võttis ta alati kaasa kokkupandava kiiktooli. Samuti vajas ta kõva spetsiaalmadratsit. Harvad ei olnud juhtumid, kui ta magas hotellis põrandal, sest voodi oli lihtsalt liiga pehme.
Veel vaevasid John F. Kennedyt neerupealise puudulikkus ehk Addisoni tõbi ja osteoporoos ehk luuhõrenemine, mis raskendas veelgi seljamuresid.
Põdura poliitiku tervise eest hoolitses aeg-ajalt korraga kaheksa tohtrit.
Ühele lähedasele sõbrale pihtis USA 35. president, et temast võiks kirjutada raamatu "John F. Kennedy – üks haiguslugu".
Perekond ja sõbrad teadsid John F. Kennedy (kehva) tervislikku seisundit. Nad panid imeks, kuidas ta suutis esineda tervisest pakatava mehena. Kui poliitilise võimu nimel oli vaja kargud kiiresti kõrvale heita, siis John F. Kennedy seda ka tegi.
Samuti lendasid kargud kõrvale, kui lähedusse sattus mõni seelik. John F. Kennedy läks ajalukku naistelemmikuna. "Tal oli aktiivseim libiido, mida ma meestel tean," on öelnud sõber George Smathers.
John F. Kennedy abiellus 1953. aastal endast 12 aastat noorema ajakirjaniku Jacqueline Lee Bouvieriga. Nende neljast lapsest elab veel üks. Esimene laps Arabella sündis 1956. aastal surnult. 1957. aastal teisena sündinud Caroline juhib president John F. Kennedy raamatukogu fondi ja kirjutab raamatuid. 1960. aastal sündinud poeg John hukkus koos oma abikaasaga 1999. aastal lennuõnnetuses ja 1963. aastal enneaegsena ilmavalgust näinud Patrick elas vaid kaks päeva.
Palju seksi
Abielus olemine ei takistanud John F. Kennedyt silma viskamast paljudele naistele. Väidetavalt oli tal suhe näiteks Marlene Dietrichi, Zsa Zsa Gabori, Joan Crawfordi, Audrey Hepburni, Sophia Loreni ja Marilyn Monroega.
Kunagise Briti peaministri Harold Macmillani sõnul oli John F. Kennedy talle kord pihtinud, et peab peavalu vältimiseks vähemalt igal kolmandal päeval naisega magama.
John F. Kennedy jõudis presidendiametis olla 1036 päeva. Ta suri 22. novembril 1963 Dallases. Päikselisel pärastlõunal tabas lahtises autos sõitnud presidenti ametliku juurdluse andmetel kaks kuuli.
Need tulistas õpikutelaost Lee Harvey Oswald. Esimene kuul tabas John F. Kennedyt selga. Korsett jättis presidendi pärast pihtasaamist püsti istuma ja teine kuul tabas teda surmavalt pähe.
Kommentaarid