Kas naisi peksavad ainult asotsiaalid ja venelased?

Kaire Kenk 10. märts 2004 00:00
«Perevägivallast kirjutatud artiklitele järgnenud netikommentaaridest selgub, et järjekindlalt usutakse, et naised ise on neile osaks saavas vägivaldses kohtlemises süüdi. Et naised ise provotseerivad oma näägutamise ja etteheidetega mehe rünnakut. Ka valitseb arvamus, et naisi peksavad vaid asotsiaalid ja venelased,» ütleb Pedagoogikaülikooli õppejõud Raili Põldsaar.

Nii Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi (EAÜI) sügisel avalikustatud perevägivallauuring kui Tartu naiste varjupaigas läbiviidud küsitlused näitavad, et tegelikult püüavad naised kõigiti olla oma vägivallatsevale abikaasale meele järele. «Nad püüavad mehe rünnakut igati ära hoida, nad on haruharva sõneluse algatajad. Ka see on ju üks meie ühiskonnas levinud müüte – et kui naine muudab ennast, on kodus veelgi vaiksem ja hoolitsevam, siis mees ei löö enam. Kahjuks pole see nii. Naised satuvad vägivallatsemise ohvriks näiteks siis, kui paluvad mehelt toiduraha, kui lõunasöök pole mehe töölt tulles valmis, kui toit polnud mehe meelest küllalt hea. Tihti on ka kõigest üks «vale» küsimus «valel ajal» vallandanud mehe raevuhoo. Peksmise algatab ikkagi mees, sooviga näidata oma võimu ja üleolekut,» ütleb EAÜI teadur Iris Pettai.

«Netikommentaarides väideti sageli ka, et ega normaalne mees oma naist peksa, peksavad ainult elu heidikud ja venelased,» märgib Põldsaar. «Tegelikkuses on sageli ka täiesti normaalsed, isegi edukad ja haritud mehed vägivaldsed,» nendib Pettai. «Ühe väga levinud arusaama kohaselt peksavad naisi vaid hästi impulsiivsed ja äkkvihaga mehed. Kahjuks näitas meie uuring, et needsamad mehed, kes vabandavad oma vägivalda äkkvihaga, ei ründa iialgi oma ülemust ega näiteks politseinikku. Nad ei ründa kedagi, kes on neist füüsiliselt tugevam,» räägib Pettai.

«Väga sageli süüdistati netikommentaarides ka uuringu läbiviijaid feministlikus vandenõus. Ning väideti, et naiste vägivallast kodudes pole üldse juttu,» ütleb Põldsaar. «Uuring näitas, et aastas saab Eestis vägivalla tõttu vigastada 44 000 naist, neist 6 000 saab raskeid ja eluohtlikke vigastusi. Iga päev langeb Eestis vägivalla ohvriks 285 naist ja 227 meest. Mehed kannatavad vägivalla all peamiselt avalikes kohtades, vaid 9 protsenti juhtudest toimub kodus,» pareerib Pettai. «Üks eriti jubedaid müüte, mis meie ühiskonnas valitseb, on see, et vägivaldses suhtes elavad naised ise naudivad vägivalda. Meie uuring aga näitas, et ükski naine ei kiitnud mehe sellist käitumist heaks. Nad lihtsalt ei osanud midagi peale hakata. Naised ei soovi, et jätkuks vägivald, nad tahavad, et jätkuks nende suhe ja lastel oleks isa,» nendib Pettai.

«Issand, miks naised lasevad end peksta? Mina läheksin sellise mehe juurest kohe minema!» on Põldsaare sõnul tüüpiline netikommentaar. «Tegelikkuses on olukord naise jaoks väga keeruline. Äraminek tähendab vaesusesse langemist. Naiste palgad on madalamad kui meestel. Enamasti pole materiaalseid võimalusi, et vägivaldse mehe juurest ära minna,» ütleb Pettai.