KAROLIINE KULLATÜKID: Kooliealise tüdruku jaoks olid pöialpoisid sõbrad ja tema ei vaevanud pead, kuidas suur lemmik, pesamuna Hellik võluväega elama hakkas. „Kuna laps paneb ükskõik mis asja mängima, pole vahet, kas seal on täiskasvanu käsi mängus või mitte. Nad olid elavad tegelased. See oligi üks suur mäng eluga.“
Foto: Väino MeresmaaLastelavastuse „Hei, pöialpoisid!“ peaosaline Jane Meresmaa-Roos: „Oma põlvkonna inimestele tundun senini tuttav.“ (2)
„Oma põlvkonna inimestele tundun tuttav. Kui lõpuks pilt kokku viiakse, on üllatus ja äratundmisrõõm suur,“ ütleb aegu tagasi lastelavastuses „Hei, pöialpoisid“ peaosa teinud Jane Meresmaa-Roos.
Pisikest kasvu energiline tüdruk oli ekraanile justkui loodud ja nii jäi Ave Kumpase laulustuudio kasvandik silma teleprodutsent Eve Viilupile. „Eve lausus kord: „Mul tekkis tunne, et sellele lapsele peaks midagi looma,““ meenutab Jane (45).
Eelsoojendusena osales piiga esmalt telelavastuses „Ainult ükskord aastas“. „Minu vanaisa mängis Kalmer Tennosaar ja vanaema Ingrid Kivirähk. Mulle on meelde jäänud külm talv, mil sõitsime kord maale. Seal võttis vanaisa meid hopsti sülle, viis saani ja saime hobusega sõita.“ Onu Kalmer oli kogenud telenägu, kuid oskas võtteplatsil tekitada meeleolu, mis püsib Jane mälus eriliselt soojana. „Minu jaoks oli see kõik mäng,“ nendib ta.
Kommentaarid