Hei! Mina olen Mariliis. Ma käin aeg-ajalt poes, nagu ilmselt Sinagi. Ma pole kunagi ühelegi toidupoele 100% truu olnud, kuid nüüd leian end üha sagedamini Lidlist. Miks just seal, sellest siin autoriveerus kirjutangi.
Foto: MariliisLIDLI AVASTUSRETK | Ülestunnistus: kuidas ma Lidlis käima hakkasin?
Pa-pa-pa-parim suvi oli ammu möödas, kuid mina polnud ikka veel Lidlis käinud. Aga järsku hakkasid toidukaupade hinnad aina kiiremini tõusma. Kui mu kodupoes ületas kana kintsuliha kilohind kümme eurot, sai mul mõõt täis. Aitab! Asusin alternatiive otsima.
Olen piisavalt vana, et mäletada Eesti esimeste odavmüügikaupluste teket. Kõik teadsid, kus on soodsam toidukraam, aga samamoodi teadsid kõik, et pood on sisustatud otse laost kohale kärutatud euroalustega ja kõiki asju on valikus umbes täpselt üks. Tahad võid? Palun, siin on üks. Riisi? Jah, pikateraline, kõigi lemmik ju! Otsid vorsti? Hea küll, neid on võib-olla kolm. Aga eestlane ei ole nii väikese valikuga harjunud. Meil peab alati olema mitu alternatiivi. Kusjuures see ei tähenda, et me kõik alternatiivid läbi prooviks. Me lihtsalt tahame, et saaks valida!
Nii jäi ka mulle aastateks kuhugi mälusoppi kahtlus, et odavalt ikka head asja ei saa. Minu esimene kokkupuude Lidliga leidis aset hoopis Soomes. Olin Eestist pärit sõpradel külas, kui pereisa sabas Lidlisse lippasin. Ma ei näinud seal kaupa täis euroaluseid. Hoopis igati normaalne, avar ja puhas pood oli. See tuli ausalt öeldes üllatusena. Kaupa veidi lähemalt uurides jäi silma, et päris mitmed müügiartiklid olid Eesti toodang! See tegelikult üllatas, aga tekitas ka usaldusväärsust. Ja nii ma lõpuks jõudsin Lidlisse ka Eestis.
Esimene ehmatus
Kuna olen tugevalt iseteeninduse usku, siis Lidli iseteeninduskassade puudumine lõi punase tulukese põlema. Ma ei viitsi järjekorras oodata. Kui müüja on aeglane, tabab mind kerge rahutus. Kui siis veel ees olev klient taskust 68 senti välja otsima hakkab, kipub mul veen meelekohas eriti agressiivselt tuksuma. Selle kõige vältimiseks kasutan alati iseteenindust ja saan kiirelt poes käidud. Aga Lidl üllatas mind.
Neil käivad käed alati nii kiirelt, et kassas troppe ei teki. Kas Lidl on endale meelitanud tõesti kõik Liivimaa parimad kassapidajad?
Siinkohal tervitan Tähesaju ja Tartu Annelinna Lidli müüjaid, kes pole veel pettumust valmistanud. Neil käivad käed alati nii kiirelt, et kassas troppe ei teki. Kas Lidl on endale meelitanud tõesti kõik Liivimaa parimad kassapidajad? Seda ma ei tea, aga selline mulje jääb küll. Ju siis vastab ka tõele jutt sektori parimast palgast ja hüvedest, sest töötajate kõrge motiveeritus on kaugele näha. Kliendina tunnen sellest ainult rõõmu.
Nüüd viin sinu osturännakule
Vot niimoodi sain oma eelarvamustest ja hirmudest üle ja käin nüüd Lidlis aina rohkem häid diile jahtimas. Ma pole selles mõttes eeskujulik šoppaja, et ostaksin igal pühapäeval korraga kogu nädala toidu ja oskaksin anda suurpere säästunippe. Aga ma võtsin endale eesmärgiks oma ostureisidel lahedaid avastusi teha. Järgnevate nädalate jooksul jagan neid ka sinuga. Püsi lainel!