kui ikka on hea klapp, ei tähenda vanus midagi, elasime 25 aastat koos õnnelikult , teises nooruses, lapsed olid juba ammu suured, nüüd on küll üksi väga igav, üle 80.a. vanuselt.
aga miks pead alustama võõraga, alusta tuttavaga! Naerukoht. See ei lasegi rahus olla, et keegi tuttav, laste isa, veedab mõnusaid vanaduspäevi kellegi teisega.
... olen 100% nõus sellega, et kui ei ole ühiseid mälestusi, pole mõtet kokku minna. Seda enam, et mehed vajavad eelkõige tasuta teenijat-hooldajat. Vähe leidub neid, kellel ka naise jaoks on mingi rosin varuks! Ise olen 11 aastat noorema mehega koos elanud 46 aastat ja viimased 5 aastat teda hooldanud (ei käi enam üldse väljas), aga selline see elukene on. Ei kujuta ette, millises olukorras oleks omavanune. Aga ilusaid hetki on palju olnud ja sellepärast pean vastu. Ühised mälestused...
Õnn on tõesti elada kaua aastaid koos sama paarilisega ja koos vananeda. Kadestan isegi pisut neid paare. Paraku paljudel pole seda õnne erinevatel põhjustel. Mõnedel on ka õnn vanemas eas leida sarnaste eluväärtustega hingekaaslane ja elukaaslane. Elu on ebaõiglane, kellel veab, kellel mitte.
Ilus lugu kallilt Reedalt! Küll ta on armas ja tegus naine. Meeldiv inimene. Miks ma ei tahaks uut/uusi suhteid? sest Eesti on täis HIV- nakkust, juhime! Teine asi on valetamine- selles on ka eestlased kahjuks meistrid. Sõpradega ja haiguste vabalt on väga hea elada. Ja ütlen ka siin: Naised, kes te elate oma elu ära munapõsena, ajate taga oma joodikust petvat meest, surnuaial on hilja elama hakata.Millest kõigest te ilma jääte.
Mina jällegi naudin üksi elamist. Lapsed on suured ja elavad oma elu, mina teen mis tahan, lähen kuhu tahan, magan kunas tahan, söön mida parasjagu on. Võrratu!
Üksielamine on vahel vaba valik, enamasti ikka hädasunnil. Naised ei taha seda endale ausalt tunnistada, eriti kui neid on maha jäetud. Kui oledki kogu elu üksi elanud või leseks jäänud, siis on teine asi.
ikka ühega, teisega, kolmandaga. 10-20-30 rauda korraga tules. täna üks, homme teine. viskan sõnumid, kes saab täna õhtul välja, kes esimsena vastab, sellega lähen jne. ma tean mitmeid selliseid. naised ka teavad, et nad pole ainsad. aga see ei huvita neid ka. suhteväärtus pole enam väärtus. mida rohkem, seda uhkem.
Vanemas eas uut kaaslast leida on väga raske kui mitte võimatu. Eriti kui tahta kooselu. Sõber või seltsiline võiks küll olla, kellega koos aega veeta, teatris, reisil jne käia. Aga kust selliseid üksikud soliidseid kultuurseid mehi võtta?
KOMMENTAARID (15)