„USSIKEELED“ | OSKA KARTA UHHUUD: ehk lugu sellest kuidas „terapeut“ raha võttis ja tekitas tunde, et hoopis talle oleks abi vaja (3)
Täna on teemaks terapeudid, kes on saanud oma diplomi kaunikõlalistelt paar kuud kestnud kursustel, ent kes suudavad lubada maa ja ilma nii uhkelt kokku, et järjekorrad on ukse taga. Need on inimesed, kes lubavad ravida terveks homoseksuaalsusest, autismist, murtud südamest, depressioonist või ärevusest ja pahast tujust – kõik ühe-kahe seansiga.
Ussikeeled hoiavad selle peale peast kätega kinni. Oh jumal, kui palju võimalusi niigi nässus elu sellise terapeudi juures veel põhjalikult sinna pimedasse kohta paisata?
Miks me tahame kuulata soolapuhujaid, kes nimetavad end uhkelt terapeutideks, omamata vastavaid kutseala eelduseid nagu näiteks erialane haridus. Ühelt poolt on vastuseks karjuv puudus nn päristerapeutidest. Järjekorrad on meeletult pikad, isegi akuutses hädas võid sa abita jääda, nagu üks meist on omal nahal kogenud.
Mainime enda kohtumisi kummaliste abistajatega, kelle tegevusampluaa on hirmutavalt lai ning sisu… paneb paluma – siin oleks vaja terapeudil ise ennast esmalt abistada.
Esitame ka hüpoteese, kuidas annaks olukorda parandada. Hea „nõid“ teeb tunnustatud spetsialistiga koostööd, annab patsiendile vajalikku jõudu ja eneseusku, kuid suunab alati tõenduspõhise ravi poole. Spetsialistil aga võib vahel just empaatiast ja käehoidmisajast puudu tulla.
Hea lugeja, kuidas oled sina puutunud kokku veidrate terapeutidega? Jaga oma lugusid [email protected]!
Kommentaarid