KADUVIKU TERVITUS: 2005. aastal püstitati omaaegsele teatridirektor Indrek Saarele ja peanäitejuht Üllar Saaremäele nende eluajal ausambad, mis tervitavad kõiki teatrisse saabujaid teatri haihtumise ja hapruse sõnumiga. „Elus on ka teatrist tähtsamaid asju. Meie töös tuleb auke võtta, muidu paned end lukku ja elad väikeses mullis,“ usub Ülle.
Foto: Sten SemjonovRASKE VÕIT: vahetult enne tantsusaadet isa kaotanud Ülle Lichtfeldti jaoks oli tantsimine omamoodi viis leinata
„Meie ümber on nii palju vähihaigeid. Kui jõud rauges ja tahtsin saatest välja langeda, mõtlesin, mis on minu kannatused nende läbielamiste kõrval,“ meenutab Ülle Lichtfeldt mullu võidetud tantsusaadet. Kuidas tal pärast seda läinud on?
Kutse saatesse „Tantsud tähtedega“ saabus juba 11 aastat tagasi. „Siis mõtlesin, et ei saa hakkama,“ räägib Ülle. Seekord ütles ta jah-sõna, et anda oma panus heategevusse ja vähiravisse.
Üllel polnud midagi karta ega kaotada. Ja polnudki! Koos oma tantsupartneri Marko Mehisega ta hoopis võitis saate.
Enda mitmesse kohta jagamise koorma raskusest ta alguses aga ei mõelnud, otsus osaleda sündis üsna viimasel tunnil. Asja tegi raskemaks Ülle isa lahkumine vahetult enne esimese saate salvestust. „Olime hästi lähedased.“ Iga kord, kui naise jõud rauges ning ta tahtis saatest välja langeda, mõtles ta vähihaigete kannatustele. Saates osalemine oli Ülle viis leinata – see aitas mõtetel settida ja tunnetada, see hoidis püsti.