Priit Pajusaar: audioraamatute salvestamine nõuab oskust ja head kõrva

Väär on arvata, et Priit (58) on heliloomingule kriipsu peale tõmmanud ning avastanud endale uue stiihia. Üsna pea saab valmis järjekordne muusikaline suurvorm, millest ta paraku praegu rohkem kõnelda ei saa. Täpsemalt on vara rääkida ka lähenevast Eesti Laulu võistlusest, millele üht kandideerivat laulu ta luua aitab.

Sarnaselt muusika loomise, filmide helindamise, laulude kirjutamise ja salvestamisega valmivad ka kuulderaamatud Tallinna külje all asuvas Priidu kodustuudios. Ei mingit ahistavat aknakesega „kuuti“, kuhu laulja või näitleja pugema peaks. Ruum on täiesti kajavaba, millele aitavad kaasa üksikud seintele kinnitatud munareste meenutavad vahtkummist summutid ja maast laeni kardinad. Pealegi on tänapäeva tehnika, kaasa arvatud varjestamata mikrofonid, selline, mis helirežissöörist kaugemale kui meeter eraldumist ei vaja. Nii laulud kui ka jutud on salve saanud laulja seistes või jutustaja helipuldi kõrval toolil istudes. Ja jutte ehk audioraamatuid on Priidu käe all valminud juba ligi sada.

„Oskust ja kõrva peab olema, seadmed ja ruumid ei tee üksinda midagi,“ võtab ta uue töö lausega kokku.