USU VÕI ÄRA USU! Perenaine Kati tunneb, et kass Hugo aitas tal raskest haigusest terveneda (4)

Endise kindlustusmaakleri Kati Ernitsa (41) elus toimus kannapööre peaaegu kümme aastat tagasi – siis, kui algasid seletamatud terviserikked, millele kaua põhjust ei leitud. Tekkisid kummalised valud kopsudes, pidev väsimustunne, veider palavik. Antibiootikumidega vaevused mõneks ajaks kadusid, aga järgnesid kõhuvalud, mis muutusid ühel hetkel väljakannatamatuks. Kui naine EMOsse pöördus, naerdi ta alguses välja ja tõreleti, et nii tühise asjaga segama läks. Aga selleks ajaks ei suutnud ta enam ilma valuvaigisteta elada ja keeldus lahkumast.

„Paar nädalat hiljem, pärast analüüside andmist olin just juuksuris, kui arst helistas. Selgus, et mul on kiiresti arenev lümfoom ehk verevähk,“ meenutab Kati hetke, mil ta maailm kaardimajakesena kokku varises.

Kaht nädalat pärast elumuutvat teadet ta hästi ei mäletagi. Šokk oli liiga suur. Kohe võeti naine haiglasse ja alustati raviga. Peas vasardas mõte, et kuidas edasi. Kuigi tegu oli äärmiselt agressiivse vähivormiga, oli lohutuseks teadmine, et Kati on noor ja tugev ning seega on ellujäämise ja terveks saamise šansid suured.

Haigusega kohanemine ja sellega leppimine kestis nädalaid. „Palativoodis lebades polnudki mul muud teha kui järele mõelda. Tekkisid erinevad küsimused ja trots: miks just mina? Kuidas see võimalik on? Ärge öelge mulle, et pean tugev olema! Lubage ollagi nõrk ja tunnistada, et kõik on täiesti metsas,“ meenutab ta.