Rauakaupade müüjast sai jumestuskunstnik! Meelis Krik: „Ema nuttis, isa naeris ja vend itsitas, et ma ei õpi mitte jumestajaks, vaid jubestajaks.“

Meelis (47) tunnistab, et tegelikult oli tema suureks unistuseks saada hoopis moekunstnikuks. Imetlenud aastaid televisiooni vahendusel Vene moeguru Valentin Judaškini loomingut, soovis temagi luua midagi eriti glamuurset ning läinud sajandi 40- ja 50ndate vaimus. Paraku kõlas Tallinnast pärit noormehele kunstiinstituudi 1996. aasta sisseastumiskatsetel soovitus: „Proovige aasta pärast uuesti.“

Mood ja jumestamine on aga ajast aega kokku kuulunud. Innustust hoopis meigikooli minna süstis temasse sõbranna, kes parajasti Kairi Viigi juures juuksuriks õppis ning oli Meelise suvalistele paberitele kantud glamuursete kleitide moekritseldustega väga hästi kursis. Meelitanud noormehe kavalusega Viru tänaval meigistuudio avanud Katrin Sangla salongi, otsustaski viimane väljakutse vastu võtta. Mis siis sellest, et kümnepäevase kursuse õppemaksuks vajaminevat 3000 Eesti krooni polnud korraga kusagilt võtta – Torupilli tänava rauakaupade poe müüjana, kus tema stiihiaks olid olnud akutrellid, elektrisaed ja tööriistad, teenis ta ju vaid 1900 krooni kuus. Ehkki tõusis seal ka juhataja asetäitjaks. Tuli võtta laenu.