Foto: Martin Ahven
Helina Piip 2. august 2022 08:00

Räägime kirjanik Eeva Pargiga aiast ja kaduvikust. Aiatööd on aidanud mõtteid mujale viia, kui on tulnud võidelda vähidiagnoosidega. Kõigist oma elu aedadest kirjutab ta äsjailmunud raamatus „Ringmäng ehk aedniku 12 kuud“.

Kui Eeva ja tema abikaasa Peetri aed oleks raamat, siis vast novellikogu. Kuhu suunas vaatad või samme sead, igal pool avaneb ootamatuid vaateid, maitsekaid ja nutikaid sopikesi. Kui Pargid 34 aastat tagasi Saku külje alla Jänese tallu elama asusid, laius siin kapsapõld ja puurides ootasid ninaesist küülikud. Nüüdseks on põllu asemel õunapuude read ning jäneseid enam ei peeta. „Peetrile ei meeldinud neid tappa,“ ütleb Eeva.

2015. aastal, enne esimest vähidiagnoosi, hakkas Eeva enda suureks rõõmuks iga nädal toredasti kilosid kaotama. Suisa 15–17 kilo kadus. „Jäin kõhnaks ja aina rõõmustasin!“ Verepilt ei näidanud midagi kahtlast, alles kompuuteruuringus selgus, et tegemist on käärsoole kasvajaga.

Eeval ja Peetril on kolm tütart – Minni-Triin, Kadri ja Rahel. „Kõige raskem hetk oligi see, kui kirjutasin kõigile kolmele. Et minuga on niisugused lood.“ Ent imelikul kombel tundis ta ka tänulikkust.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad