Enne spirituaalset maailma ei osanudki ma vaadata otsa negatiivsetele emotsioonidele ja sõin või treenisin enda ärevuse kuhugi kaugemasse kehasoppi, et siis mitte tunda kõiki neid intensiivseid tundeid. Kui jooga ja meditatsioon minuni tuli, siis sai kohe ruttu tehtud üks mõnus joogatund või valguse meditatsioon, mis aitas leevendada kõiki neid tundelaineid ja lahustada muremõtteid. Mõni aasta toimis see imeliselt, kuid kehast ei kadunud ära need ärevuse „tükid“ ja hirmulained, mis mõnikord üsna tugevalt sisse sõitsid.