NAISTE MENTOR | Mai Brit Vardja: kuidas tants päästis mind ärevusest, lahendas probleemid ja õpetas end armastama

Mul on olnud elus meeletult olukordi, kus tunnen end lõksus, hirmude küüsis, ärevusest peaaegu paanikas ja tasakaalust väljas. Kaost on olnud päris korralikult ja kõik on tundunud tume. Mida siis nendel hetkedel olen teinud? Kuidas leidsin endas rahu ja tasakaalu?

Enne spirituaalset maailma ei osanudki ma vaadata otsa negatiivsetele emotsioonidele ja sõin või treenisin enda ärevuse kuhugi kaugemasse kehasoppi, et siis mitte tunda kõiki neid intensiivseid tundeid. Kui jooga ja meditatsioon minuni tuli, siis sai kohe ruttu tehtud üks mõnus joogatund või valguse meditatsioon, mis aitas leevendada kõiki neid tundelaineid ja lahustada muremõtteid. Mõni aasta toimis see imeliselt, kuid kehast ei kadunud ära need ärevuse „tükid“ ja hirmulained, mis mõnikord üsna tugevalt sisse sõitsid.

Ma üritasin iga hinna eest mitte tunda ja seda rohkem tegin erinevaid spirituaalseid praktikaid – oli periood, kus praktikaid oli isegi mitmeid tunde päevas. Samuti kadusin tundideks loodusesse, sest see oli rahustav ja neutraalne. Linnamüra surus viimsegi vabadusetunde kokku. See aga hakkas mu elu häirima ja olin pidevalt laialivalguv. Ometi suutsin mõned aastad pead veepeal hoida ja ellujäämisinstinkti pealt edasi toimetada, pidevalt liikudes ja tehes trenni või joogat, sest paigalolek oli liiga ärev. Olin tegelikult üsna rahutu ja tormasin pidevalt ringi.