HOBI JA TÖÖ ÜHESKOOS: Reinika on igati rahul, et otsustas järgida südamehäält ja hakata tegelema millegagi, mis oli tema tõeline kutsumus juba lapsepõlves.
Foto: Remo TõnismäeRekajuht Reinika: „Õhtuti ikka tullakse ukse peale koputama, konjakipudelitega ja ettepanekutega stiilis: „Mis sa arvad, kui…?““
Reinika (42) särab nagu päike, tema naer heliseb nakatavalt ja silmades sädeleb pisut riukalik pilk. Just hiljuti naasis ta järjekordselt reisilt ja kavatseb enne järgmist pisut hinge tõmmata.
Pealtnäha täiesti meheliku ameti juurde jõudis Reinika tänu naabrionule, kes 90ndatel mööda Euroopat sõitis. Tüdruk ahmis sisse iga sõna ja kuulas põnevaid lugusid suvesoojast Hispaaniast, kiiretest autodest ja välismaa toitudest.
„Meil polnud toona ju kellelgi sellist võimalust reisida. Piirid kinni, raha vähe, nagu elu ikka kolhoosi ajal väikekülades,“ mäletab naine, kuidas pööraselt huvitav amet temasse igatsuseseemne idanema pani.