Karmel Killandi puhkuseäpardused: „Õppisin tööd ja hingetõmbamist ühitama alles pärast arstiga konsulteerimist.“

«Kui olin laps, puhkasime perega tädi majas Karepal. Ühel päeval sõitsime isaga väikese järve äärde hundinuiasid korjama. Minul oli kaasas väike plastmassist paat, kuhu isa korjatud nuiad sisse panin ja neid veidi kaugemale sõidutasin. Seisime väikesel sillal ja mängisime. Ühel hetkel vaatas isa, kuhu tüdruk ometi jääb, ainult müts on vee peal.

Kukkusin vette, vajusin vee allagi.“