Töö leidis neid: Lisaks lõpututele tegemistele talus said noored Saaremaale kolides peagi ka tööpakkumised. Nii nad nüüd töötavad taas koos, Tallinna lennujaama asemel Saaremaa võrguvabrikus.Foto: Erki Pärnaku
Sisustus
29. juuli 2022, 08:02

Üks, kellest noortel aga kohe alguses pääsu polnud, oli Rauli kadunud vanavanaema Linda. Või tunne, et ta kuskil silma peal hoiab ja oma arvamust avaldab.

TAGASI KOJU SAABUMISE LUGU: elu saarel võlub kanade, vana aida ja sumeda olustikuga

Kodusid portreteerides tahaks kangesti anda edasi seda tunnet, mis kohapeal kogetud. Aga kuidas kirjeldada perenaise mahedat ja rahustavat häält, mis sind ennastki tooni tasandama paneb, vihmaeelset tuule sasimist viljapõllul, vaikselt avanevate pojengide lõhna või sireliõitega kaunistatud koogi maitset, nii et see lugejate kõrvus, juustes ja keelelgi ellu ärkaks?! On see maaeluidüll, millest ei puudu ilu ega raskused, või saarel elamise võlu ja vanade hoonete hõng, kuid just sellise tundega me Mutsi talus üürikest aega veedame!

Kõik need emotsioonid ei saa sündida aga juhuslikult ega üleöö: Saaremaal asuvas majapidamises on põimunud noore pere eneseteostus ja koha ajalugu. Kuigi 20. sajandi esimesel kümnendil tehtud fotol Ula küla tänavast Mutsi talu ei paista, siis vähemalt nii kaua, kui Raul Kabur (34) mäletab, on tema pere ja esivanemad siin elanud küll. Nii pole ka imestada, et ta pärast kümmet aastat Tallinna-elu lapsepõlvekoju tagasi tuli. Viimase tõuke selleks andsid pere suurenemine ja koroonaaeg.

Raul ja Laureen Schmidt (27) töötasid mõni aasta tagasi mõlemad Tallinna lennujaamas, tegeledes lennukite maapealse teenindusega, kui pandeemia tõttu suleti piirid, õhusõidukid enam ei lennanud ja töö jäi seisma. „See pani mõtlema, et on aeg edasi liikuda,“ meenutab peremees, kes saarele kolides on pidanud tööd-tegemised täielikult ümber vaatama. Saaremaale elu sisse seadmine ei tulnud Tallinnas kasvanud Laureenile suure üllatusena, sest juba paari tutvumise alguses sai üsna pea selgeks, et nad ihkavad mõlemad maale. „Mul oli ammu olnud unistus, et ühel kaunil päeval elan Saaremaal, aga pigem arvasin, et see juhtub pensionipõlves,“ naerab perenaine. Siin nad nüüd igatahes on, arvatust varem!

Edasi lugemiseks: