KUULSA ISA LOOMINGU JÄTKAJA: Juba varases nooruses mängis Julian suurepäraselt klaverit ja kümneaastaselt komponeeris muusikat, mille üle oleksid uhkust tundnud paljud täiskasvanud heliloojad. Foto on tehtud poisi viimasel eluaastal 1919.
Foto: VikipeediaImelaps, kelle elutee lõppes ülekohtuselt vara. Kurba sündmust varjutab siiani saladuseloor
Julian sündis 1908. aastal Šveitsis Lausanne’is. Õnnelik papa rõõmustas mõistagi väga, kuid tundis samas ka suurt muret. Vastsündinu põsel oli suur sünnimärk ning pontsaka tite asemel vaatas teki seest vastu kõhn ja äbarik keha. Nii mõnigi kahtles, kas lapsekesele üldse hing sisse jääb.
Julian kasvas sõna otseses mõttes kaunite kunstide keskel. Pärast pikki emigratsiooniaastaid Venemaale naasnud peret külastasid Moskva kodus alatasa silmapaistvad luuletajad, muusikud ja heliloojad ning õhtutest muusika ja värsside saatel võtsid aktiivselt osa ka lapsed. Julian mängis klaverit, õde Ariadna luges enda kirjutatud luuletusi. Lapsed etendasid vahel ka stseene kuulsatest näidenditest, kuid ka omaloomingut. Pikkades koridorides said aga külalised näha Skrjabini näitusi laste joonistustest.
Muusikalise kirjaoskuse põhitõdedega tutvustas Juliani amatöörpianistist ema ning poja varases eas avaldunud anne šokeeris teda hingepõhjani. Samuti pidas isa poega ainulaadseks, isiksuseks, kes suudab tulevikus muusikamaailma muuta.
Seitsmeaastaselt pääses Julian õppima kuulsasse Gnessinite-nimelisse muusikaakadeemiasse, kus tema ettevalmistuskursust juhendas kooli üks asutajatest Maria Gnessina isiklikult. Poiss sai ainetes suurepäraseid hindeid, kuid hoolsuse ja püüdlikkusega ilmnesid talendil teatud probleemid.