Sellise olukorra põhjustab lapse isa, kellele laps on samuti ainult kohustus, tal ei ole temaga emotsionaalset sidet. Isa ootab ka, millal laps ära läheb, sest ta ei viitsi temaga tegeleda, võib-olla loodab, et uus naine lapsega tegelemise enda hooleks võtab. Lapsest on kahju - nagu oleks isa ja pole ka, uuest kaaslasest samuti. Ühised lapsed olukorda ei paranda, kui naisel oleks eelmisest suhtest laps, siis ehk oleks lootust, sest seis oleks võrdsem ja mõistmist rohkem.
Ükski rumal naine ei küsi oma mures avalikult inimestelt nõu. Nii et küsija ei ole rumal. Aga naine, ema, kes halvustab endast erinevaid, on tõesti rumal!
Kõik on õige. Üksikul inimesel ongi raske la teise inimese lisapagasiga kohaneda. Mulle ei meeldiks isegi see, kui elukaaslase iseseisvad lapsed tulevad ainult tähtpäevade puhul külla, näiteks jõulude ajal..
Loodan, et lugejad saavad aru, et taas on tegu sulepeast imetud looga ega hakka kohe kommenteerima ja õpetama. Pole nimelt kedagi, kes neid õpetussõnu ootaks.
KOMMENTAARID (7)