Foto: Silja Paavle
Silja Paavle 30. juuli 2022 10:04

Kui Eliise-Mariin viie aasta eest haiglas teadvusele tuli, oli palat paksult rahvast täis – lisaks meedikutele seisid voodi ümber surnud inimeste hinged.

Eliise-Mariin ütleb, et hingede nägemine ja võime nendega suhelda on ühtaegu nii haruldane anne kui ka väsitav võime. Väsitav, sest seetõttu on noore naise jaoks ühes ruumis alati vähemalt poole võrra rohkem neid, kes kõik temaga kontakti otsivad.

Kiire taevaskäik

Kõik sai alguse ühest surmalähedasest kogemusest viis aastat tagasi. Tüdrukul avastati üheksanda klassi lõpus raske verehaigus immuuntrombotsütopeenia, mistõttu veri ei hüübinud. Eliise-Mariin oli sageli haiglas, kuniks ühel hetkel tekkis vajadus anda luuüdiproov.

„See juhtus 2017. aastal ühel augustikuu õhtul, kui sellest teada sain,“ meenutab Eliise-Mariin. Ta kartis proovi väga, rääkis vanematele, et ei tahaks sinna hästi minna, ja nuttis seepärast terve õhtu. Ühiselt suudeti tüdruk maha rahustada kinnitusega, et midagi hullu ees ei oota.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad