Mõistan seda muret. Olen olnud samas olukorras aga õnneks on või olid( olen ammu lahutatud) ämm ja äi toredad. Heinategu oli siiski igasuvine asi. Maal on hea nokitseda kui peale ei käida.
Peale selle tädi ei mõista, et mul on selg haige ja siis tänitab, et küll tema ikka oma noorusajal kaevas palju maad jne. Mina tegin ka noorena poole rohkem aga ikka tänitab, arvab, et mina vist ei vananegi. Õpetab palju, kuigi olen isegi aiandust õppinud.
Arvan, et ämm on liiga käre ja nõuab liiga palju Mul taolised suhted oma tädiga. Olen eluaeg maatööd teinud, aga ta kamandab järjest rohkem, ega mõista, et ma pole enam esimeses nooruses ja ei kannata kuumust. Igal sammul passib, et kas on ikka nii hästi tehtud, kui tema tahab. See on mul igasuguse maatöö tahtmise ära võtnud. On tunne nagu oleksi ori ja keegi kogu aeg passib, kas ikka töötan. Vahest tunnen küll, et oma päris isiklikku ja väikest maalapikest omaette olemisega sooviksin küll, kus saaksin töötada nii kuidas jõuan ja jaksu parasjagu on.
Mnjah, sihukesi on igat masti. Minu poeg keeldus n.n. äia/ämma aiamaale minemast ja labidat maasse lükkamast...Ega's abielu kaua püsinud kah..."Tütrel nüüd sellist laiskvorsti vaja!" Mis sest, et too ise ka ei käinud...
KOMMENTAARID (8)