KUI LAPS KAOTAB ELUISU | „Oh, appi! Palun aidake mind keegi!“

ELUTÜDIMUS! Noorte enesetapukatsete hulk ei ole Eestis olnud kunagi varem nõnda suur kui viimasel paaril aastal. Keskuses on lapsi ja noori pidevalt ravil rohkem, kui seal on vabu kohti, spetsialistide töökoormus on kasvanud mitmekordseks. Foto: AA Pix / Alamy

Eesti uudised

8. aprill 2022, 20:00

Läbimõtlematud koroonapiirangud on laste ja noorte vaimse tervise tõsiselt proovile pannud

KUI LAPS KAOTAB ELUISU | „Oh, appi! Palun aidake mind keegi!“

Kristiina Tilk

„Oh, appi! Palun aidake mind keegi!“ anub teismeline poiss koduaknast välja vaadates. Hetk varem on ta saanud koolist teate, et koroonast tingitud olukord sunnib õpilased taas distantsõppele. Ema lohutab poega, et küll kõik korda saab, on see ju vaid ajutine muudatus. „Praegu ütlevad jah, et nädalaks. Tahad näha, nad pikendavad seda aega jälle nagunii! Saad aru, see pole elu! Ma ei jõua enam…“ kurdab laps edasi. Ema ei oska enam midagi lisada. Lihtsalt kallistab poega, kuid too eemaldub: „Ära tee!“

15aastase Markuse (nimi muudetud) emal on meeles, et kui 2020. aastal koolid koroonapiirangute tõttu esimest korda distantsõppele jäid, oli poiss algul isegi rõõmus. Sai ju hommikuti kauem magada. Kuid mida pikemaks iseseisva õppimise periood venis, seda enam hakkas laps kooli igatsema. „Koolis saavad vähemalt tunnid läbi, kodus pole ühtegi pausi. Nii palju jäetakse teha,“ nuttis toona 14aastane Markus ühel õhtul kodus nagu väike laps.