Põll on nii perenaise kui ka peremehe uhkus

Foto: Adobe Stock
Lisete Lige 17. mai 2022 09:46

Põlle on peetud küll jõukuse ja staatuse sümboliks, aga ka põlatud feminismi liikumise käigus ära, et lõhkuda stereotüüpe. Hoolimata kõigest on põll ajaloo tormituultes vastu pidanud ning seda kantakse tänaseni erinevatel ametitel ja koduses majapidamises nii praktilisel kui ka esteetilisel põhjusel.

Põll ei jäta kedagi külmaks – see kas seotakse uhkusega kodus peosöögi valmistamisel endale ette või vastupidi, hiilitakse selle kandmisest teadlikult kõrvale. On teada, et algselt tähendas Eesti kultuuriruumis põll „katvat nahka“ ning nimi tuletati linase kanga materjalist ja taime järgi, millest seda saadi. Teisalt on arvatud, et põll on kujunenud sõnadest põlveline või põlvelina. Ingliskeelne apron pärineb ilmselt prantsuskeelsest sõnast napron, mis tähendab „väike riidetükk“, „laudlina“. Materjali ja kandmise koha pealt leiab kultuuriti sarnasusi. Põlle on alati kantud peamiselt teiste riiete peal, et mingit kehaosa või rõivaid määrdumise eest kaitsta. Peale selle, et põllel on puhtust hoidev funktsioon, on sel oluline roll ka vormiriietusel ja rõivaste ehtimisel.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99