BLOGI | Vene sõjalaevadelt tulistati Odessa pihta. Zelenskõi: Ukraina ei allu iial Venemaa ultimaatumitele

BBC päevakokkuvõte on järgmine:

• Ukraina läbirääkija ütles BBC-le, et Ukraina tugeva vastupanu tõttu on Moskva hakanud „reaalsust adekvaatsemalt hindama.“

• Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas, et Ukraina ei allu Venemaa ultimaatumile ning linnad nagu Kiiev, Mariupol ja Harkiv ei aktsepteeri Vene okupatsiooni. Esmaspäeva varahommikul vastas Ukraina Venemaa nõudmisele eitavalt ja keeldus Mariupolit loovutamast.

• Vene merevägi alustas sadamalinna Odessa pommitamist. Esialgu ohvreid pole.

• Kremlimeelse ajalehe Komsomolskaja Pravda peatoimetaja väitis, et nende veebilehte ründasid häkkerid ja kirjutasid sinna, et sõjas on hukkunud ligi 10 000 Vene võitlejat.

• Vene väed pommitasid puruks Kiievi kaubanduskeskuse, kus hukkus kaheksa inimest.

Energiasektori sanktsioonidele on kõige tugevamalt vastu Ungari

Venemaale veelgi karmimate sanktsioonide määramise eest, mis puudutaks ka energiasektorit, seisavad eelkõige Ida-Euroopa riigid, vahendas ERRi uudisteportaal. Samas pidas seda täna punaseks jooneks Ungari välisminister Peter Szijjarto.

„Säilitamaks Euroopa Liidu ühtsust palusin mitte esitada teemasid, mille tulemuseks oleks Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine Venemaa energiaallikatele või nende tarnete peatamine, sest ühtsuseni päris kindlasti ei jõutaks sellise otsuse arutelul. Me ei kavatse toetada sanktsioone, mis võivad kujutada ohtu Ungari energiatarnetele,“ ütles Szijjarto.

Selle avaldusega sisuliselt lõppeski dialoog Venemaa fossiilsete kütuste sanktsioneerimise suhtes.

Venemaa teatas, et loobub rahulepingu sõlmimise kõnelustest Jaapaniga, kuna viimane ühines Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

Venemaa ja Jaapan ei sõlminud pärast Teist maailmasõda ametlikult rahulepingut, kuna neil tekkis vaidlus varem Jaapanile kuulunud Kuriili saarestiku lõunapoolsete saarte tõttu, mille Nõukogude väed 1945. aastal okupeerisid.

Venemaa külmutab arutelud saarte ühiste majandusprojektide üle ning jätab jaapanlased ilma õigusest viisavabalt neid saari külastada.

„Vastutus kahepoolse koostöö katkestamise ja Jaapanile endale tekitatud kahju eest lasub Tokyol, kes valis teadlikult Venemaa-vastase kursi,“ teatas Vene välisministeerium.

Harkivis hukkus reedel Vene vägede rünnaku tagajärjel 96aastane Boris Romantšenko, kes elas üle holokausti. Tema surma kinnitas Buchenwaldi koonduslaagri memoriaalinstituut.

Romantšenko pääses lausa neljast koonduslaagrist: Buchenwaldist, Peenemündest, Dorast ja Bergen-Belsenist.

„Elas üle Hitleri, mõrvati Putini poolt,“ nentis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris, nimetades juhtunut kirjeldamatuks kuritööks.

Ukraina presidendi nõunik Andri Jermak kommenteeris Romantšenko surma oma Telegrami kontol: „Seda nad siis nimetavadki „denatsifitseerimisoperatsiooniks“.“

Kummalised lood: Venemaa suurim ajaleht Komsomolskaja Pravda avaldas väidetavalt oma veebilehel, et Vene kaitseministeeriumi andmetel on Ukrainas hukkunud 9861 ja haavata saanud 16 153 sõdurit. Artikkel kustutati kiirelt ning avaldati uuesti ilma nende numbriteta.

Väidetavalt ei öeldud aga kaitseministeeriumi briifingus selliseid numbreid, nii et tegu võis olla kas kellegi näpuveaga või mõne mässava ajalehetöötaja krutskiga.

Komsomolskaja Pravda peatoimetaja Vladimir Sungorkin ütles aga BBC-le, et numbrid olid häkkimise tagajärg ning ajaleht avaldab peagi selgituse.

Venemaa on sõjas hukkunud sõjaväelaste arvu kommenteerinud seni vaid korra: 2. märtsil öeldi, et surma on saanud 498 Vene vägede sõdurit.

Mariupolist põgenenud pered jäid Vene vägede suurtükitule alla ning kaks last said raskelt vigastada.

Kohalik võimuesindaja teatas Telegramis, et tsiviilelanike autosid tulistati Mariupoli ja Zaporižžja vahelisel teel. Eri piirkondades sai pihta sai kaks autot, kus olid pered lastega. Kaks last on rünnaku tagajärjel kriitilises seisus.

Ukraina ei allu iial Venemaa ultimaatumitele ning linnad nagu Kiiev, Mariupol ja Harkiv ei aktsepteeri Venemaa okupatsiooni, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohalikus meedias, vahendas BBC.

„Meile esitati ultimaatum teatud punktidega ja öeldi: „Järgige seda ning me lõpetame sõja.“ Ukraina ei saa seda ultimaatumit täita,“ sõnas Zelenskõi.

Venemaa esitas Ukrainale esmaspäeva hommikuks ultimaatumi, et kui Mariupol alistub ja relvad loovutab, lubatakse selle elanikud turvaliselt linnast välja. Ukraina teatas seepeale, et alistumine ei tule kõne alla.

Ukrainas on tänaseks pommitamise tagajärjel hukkunud 21 ja viga saanud 47 päästetöötajat, ütles Ukraina päästeameti asedirektor Roman Prõmuš esmaspäeval ajakirjanikele. „Genfi konventsiooni järgi on päästjate ründamine päästetööde ajal sõjakuritegu,“ ütles ta ja lubas, et kõigi surmade asjaolud pannakse üksikasjadeni kirja, et ründajad vastutusele võtta.

Kiievi kesklinnas elav vabakutseline ajakirjanik Guillaume Ptak postitas oma korteriaknast filmitud video, milles on kuulda automaadivalangut. „Seda pole varem juhtunud,“ tunnistab ta.

Kiievist loodes käib äge võitlus. Kesklinnas kulgeb elu tavapärastel radadel, ehkki plahvatused kostavad ka sinna. Mõned inimesed jälgivad toimuvat jõeäärsetel vaateplatvormidel.

NATO kõrgema kaitseametniku sõnul ei kavatse kumbki pool alla anda: Vene väed ei ole suutnud maismaal edasi liikuda ega ka õhus ülekaalu saavutada, vahendas CNN. „Kui me juba pole patiseisus, siis me läheneme sellele kiirelt. Uskumatu on neid sõnu öelda, arvestades jõudude ebavõrdsust sõja alguses,“ sõnas ametnik. „Sellisesse seisu jõuab ainult ohtralt vigu tehes.“

Patiseis tähendab aga seda, et Venemaa kasutab tavaelanikkonna vastu järjest jõhkramaid relvi. „Kas Ukrainlased annavad alla? Ei. Nad on väga selgelt väljendanud, et nad ei alistu. Aga mis edasi saab, kui need kaks jõudu üksteist samamoodi edasi materdavad?“

Ametnik hoiatas ka, et Valgevene valitsus otsib ettekäänet, mis annaks põhjuse Valgevene väed Ukrainasse sõtta saata. Ukraina võimud on varem avalikult öelnud, et Valgevene rünnakuks tuleb valmis olla.

NATO hinnangul on Venemaa põhieesmärgiks jätkuvalt Kiiev, kus loodetakse valitsus jõuga välja vahetada. „Ma ei usu, et Putin on ühestki oma eesmärgist loobunud,“ nentis ametnik.

USA kaitseametnik kinnitas, et Vene merevägi on Musta mere põhjaosas aktiivsemalt tegutsema hakanud, vahendas CNN. Samas pole näha, et Vene väed valmistuks meredessandiks.

Ukraina sõjas hukkunud Vene sõjaväelaste täpses arvus ei saa kindel olla, kuna andmed on nii erinevad: ukrainlaste sõnul on hukkunud 15 000 sõdurit, samas kui USA pakub välja sellest poole väiksema numbri. Vene kaitseministeerium on hukkunuid maininud vaid korra: 2. märtsil öeldi, et surma on saanud 498 sõjaväelast.

BBC tegi aga ära mahuka töö ja pani kirja kõik need 557 Ukrainas hukkunud Vene vägede esindajat, kelle isik on tuvastatud. Venekeelset nimekirja saad lugeda siit.

Odessa võimude teatel tulistas Vene merevägi Mustal merelt linna poole ning tabamuse said mõned elumajad. Selle piirkonna jaoks oli tegu esimese rünnakuga, õnneks keegi surma ei saanud.

Sadamalinn Odessa on Venemaa jaoks nii strateegiliselt kui sümboolselt väga oluline.

President Toomas Hendrik Ilves toob Twitteris välja, et Tallinn ja Vene vägede poolt peaaegu maatasa tehtud Mariupol on sama suured linnad: rahvaarvud vastavalt 444 000 ja 434 000.

„Venelased on nädalaga ühe täielikult hävitanud. Tapetuid on kümneid tuhandeid. Ma parem ei ütle midagi lisaks. Aga ma ei mäleta, et ma oma 68 aasta jooksul oleks tundnud sellist viha,“ tunnistab Ilves.

Mariupolist lahkusid väidetavalt viimased välisajakirjanikud. Mehed töötavad Associated Pressi heaks. Nad räägivad, et sama politseinik, kes varem palus neil linna jääda ja sõjakoledusi maailmale kajastada, utsitas nüüd neid lahkuma. Selgus, et ajakirjanike nimed olid venelastele teada. „Kui nad teid kätte saavad, topivad nad teid kaamera ette ja sunnivad teid ütlema, et kõik, mida te filmisite, oli vale. Kõik teie pingutused, kõik, mida te Mariupolis tegite, oleksid asjata.“ Venemaa teeb Mariupolis praegu ka räiget propagandat, valetades, justkui piiraksid ja pommitaksid linna Ukraina väed. Kõige kurvem on AP ajakirjanike sõnul see, et mõned kohalikud ongi seda uskuma jäänud.

Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütleb, et kaitseminister on pannud kokku Eesti kaitsevõime lisapaketi tööversiooni mahuga 470 miljonit eurot, kuid Keskerakonna hinnangul on seda liiga vähe.

„Soovime tõsta ambitsioonitaset ning teha ühe sammu asemel kolm. Keskerakond on seisukohal, et olemasolevasse paketti tuleb lisada keskmaa õhutõrjesüsteem, kolmekordistada kaitseliidu rahastust ja mitmekordistada suurtükivõimekust. Julgeolekusse tuleb panustada vähemalt miljard lisaeurot. Kaitsevõimekuse tõstmisega tegelevad mitmed riigid ja selleks, et saada paremad hanketingimused, tuleb olla otsustajate esirinnas. Lisaeelarve annab meile võimaluse tõsta kaitsevõimekuse tehniline pagas maailmatasemele,“ lausu Karilaid.

Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas esmaspäeval istungil kaks seadusemuudatust. Isamaa algatatud muudatused näevad ette Venemaa ja Valgevene kodanike relvalubade peatamise ja Venemaa sõjategevust toetava sümboolika keelustamist.

Venemaa kohus otsustas, et maailma suurimat ühismeediaplatvormi haldav ettevõte Meta (Facebook, Instagram, WhatsApp) on ekstremistide ettevõte, mistõttu keelatakse Venemaal selle tegevus.

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütleb, et Euroopa Liit peaks arvestama kaheksa miljoni sõjapõgenikuga. Baerbocki sõnul peaks eurooplased mõistma, et põgenike arv suureneb veelgi.

Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk esines esmaspäeval riigikogu ees videopöördumisega, milles tänas Eesti rahvast ja parlamenti senise toetuse eest Ukraina rahvale.

Stefantšuk tänas Ukraina rahva poolt, et Eesti oli esimene välisparlament, mis toetas Ukraina õhuruumi sulgemist. „Nägime, kes on tõelised Ukraina sõbrad ja kes usuvad tõelisesse demokraatiasse. Eesti inimesed ja parlament on meie tõeliste sõprade seas.“

„Ukraina vajab sõjanduslikku, finants- ja humanitaarabi. Ukraina vajab konkreetseid samme selleks, et saada Euroopa Liidu liikmeks. Just selle Euroopa valiku eest otsustas Putin karistada Ukrainat, alustades 24. veebruaril sissetungi ja pommitamist. Me ei ole murdunud.“

Pikemalt saab lugeda siit: Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk pöördumises riigikogule: Vene energiakandjatele tuleb kehtestada embargo, et Putini režiim jookseks verest tühjaks