Maire Aunaste

Foto: Erakogu
Maire Aunaste 4. jaanuar 2022 14:01

Kuidas tuli? See on uue aasta alguspäevade levinuim küsimus. Et kuidas ma vana aasta viimase õhtu veetsin… Paar mu sõpra uurisid hirmunud häälega juba mitu päeva varem, et ega ma ometi sellisel õhtul üksi ei ole. Naljakas, et aastatega aja ja hetkede väärtus muutub.

Lapsepõlvest mäletan, et tähtsamat asja kui vana-aastaõhtu polnud olemaski! Olematu taskurahaga jooksin Tammelinnast Kastani tänava tillukesse toidupoodi, et ühe rubla eest midagigi kuuse alla kingikotti pistmiseks soetada. Vanematele. Neilt endilt lunitud raha eest. Mäletan selle kümnekopikalise seebi üleelusuurust lõhna, mis isegi läikiva lillelise pakendi prao vahelt mu ninna tungis ja mind otsesõnu õnnelikuks tegi… Minu enda ostetud kingitus! Emale. Sellest andmise rõõmust lapsena ma midagi suuremat ei mäleta!

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99