Maire Aunaste
Foto: ErakoguUUS KOLUMNIST! MAIRE AUNASTE | Kui elu on läinud nii, et oled osanud vähem kui aasta jooksul kaotada KÕIK... Mis siis üldse alles jääb? (18)
Kuidas tuli? See on uue aasta alguspäevade levinuim küsimus. Et kuidas ma vana aasta viimase õhtu veetsin… Paar mu sõpra uurisid hirmunud häälega juba mitu päeva varem, et ega ma ometi sellisel õhtul üksi ei ole. Naljakas, et aastatega aja ja hetkede väärtus muutub.
Lapsepõlvest mäletan, et tähtsamat asja kui vana-aastaõhtu polnud olemaski! Olematu taskurahaga jooksin Tammelinnast Kastani tänava tillukesse toidupoodi, et ühe rubla eest midagigi kuuse alla kingikotti pistmiseks soetada. Vanematele. Neilt endilt lunitud raha eest. Mäletan selle kümnekopikalise seebi üleelusuurust lõhna, mis isegi läikiva lillelise pakendi prao vahelt mu ninna tungis ja mind otsesõnu õnnelikuks tegi… Minu enda ostetud kingitus! Emale. Sellest andmise rõõmust lapsena ma midagi suuremat ei mäleta!
Kommentaarid