Videoterapeut: enese kõrvalt nägemine aitab luua iseendaga sügavamat kontakti

Videoteraapia looja Aveli Jänes sõnab, et soovis aastaid luua meetodit, millest inimesed saavad tervendavat kasu. Ühel rahulikul meditatiivsel päeval teadmine sellest vahendist tuli. „Videoteraapia meetodi idee avas end minus justkui iseenesest. Kuna olen televisioonitaustaga, töötanud aastaid saatejuhina ning näinud end ka kõrvalt, on sellise lähenemise sünd igati loogiline,“ räägib Aveli, kuidas ta selleni jõudis. Ta nimetab enda väljatöötatud teraapiavormi enesekogemuslikuks videoteraapiaks.

Teadmine, et sellel meetodil on tõesti mitmekülgne tervendav mõju, ei tulnud siiski üle öö. Kuid testperiood, mil Aveli pakkus võimalust kogeda videoteraapiat erinevatele inimestele ning nende tagasiside andis sellele kinnitust.

Mis on videoteraapia?

Aveli on teinud videoteraapiat ka iseendale. See tähendab, et ta räägib kaamera ees oma hingelt kõik ära ja esitab endale ise küsimusi. Ja pärast vaatab seda salvestust. Kuid naine nendib, et niiviisi üksi askeldades see suurt mõju ei avalda. „Kui ruumis on toetav inimene, kes juhiks minu sisekaemusi ja küsiks tabavaid küsimusi, nähes, kus ma omadega olen ja aidates välja tuua kõik selle, mida ma enda eest varjan, oleks sel päriselt mõju,“ lausub ta, et teraapia toimimiseks on kogu protsessis on vaja justkui tunnistajat, võõramat inimest kõrvale.

Aveli kirjeldab, et videoteraapia seanss algab sooja vastuvõtu, tee ja vestlusega, kus arutletakse, mis teema(d) on elus hetkel aktiivsed. Võib ka juhtuda, et videoteraapiasse on inimese toonud soov endast rohkem teadlikuks saada ning see on kaasa toonud palju üllatavaid protsesse ja ahaa-elamust.

Pärast sissejuhatust muudetakse asukohta ja pannakse kaamera salvestama. Aveli esitab seansile tulnule küsimusi, mis iseenesest esile kerkivad. „Usaldan enda sisetunnetust ja kogen, et meie vahel on hoopis kõrgema tasandi koostöö. Sellest tulenevalt liigutame ka seansi ajal sügavamal tasandil energiaid ja lukustame lahti kinni jäänud teemasid,“ räägib ta.

Siis tuleb kõige magusam osa ehk videosalvestuse vaatamine. Aveli sõnul ei mäleta tavaliselt keegi oma vastuseid ning esmalt pööratakse tähelepanu vaid oma välimusele. „Alles seejärel tuleb kõik muu - kes mida endas näeb, avastab või enda kohta taipab. Videoteraapia mõjub igale inimesele erinevalt,“ räägib ta. Tavaliselt kirjutatakse oma taipamised ja kitsaskohad üles ning räägitakse siis veel juurde laiendusi videos räägitust. „See aitab omakorda luua selgemat pilti ja arusaamist iseendast,“ kinnitab Aveli.

End on võimalik ümber häälestada

Et videoteraapia meetod toob esile isikliku sisemaailma ja aitab end justkui kaardistada, tulevad teraapias sageli nähtavale hingehaavad ja ka teemad, mis vajavad edasist tähelepanu ja arendamist.

Aveli rõhutab, et paljud iganenud ja ebaterved sisemised suhtumised, kogemused ja hoiakud on muudetavad ning et end on võimalik ümber häälestada. Et Avelil on olemas selleks omad nõksud, soovivadki paljud tema juurde naasta ning tegeleda näiteks lapsepõlve või vanemaid puudutavate teemadega. Kuid nendest loovatest rännakutest on abi ka uute suhete loomisel või võimendamisel, karjääriga seonduva, naiselikkuse ja muu sellise võimendamisel ja taastamisel.

Enesetajumine teisel tasandil

Videoteraapia vestlused kipuvad puudutama ka minevikku ja lapsepõlve, kuid Aveli sõnul on see oluline, et tekiks enese tajuminning nägemine hoopis teisel tasandil. Erinevate olukordade kirjeldused aitavad hiljem videot vaadates endas palju selgemasse arusaamisesse jõuda. Seansi ajal palub Aveli ta tunnetada ja rääkida endast erilisel moel. See „võte“ on avanud paljude silmad endast.

Ta kinnitab, et siiamaani pole kellelgi tekkinud kaamerahirmu või probleeme enese avamisega kaamera ees. Et enne teraapiat luuakse muhav ja turvaline olemine, ununeb kaamera ruttu.

Videosalvestust vaadates kerkivad ülesse erinevad emotsioonid ja tunded ning see, kuidas iseennast kogetakse, on Aveli sõnul ülimalt isiklik. Ta on veendunud, et videoteraapia mõjub kõigile täpselt sellesse kohta, kuhu on vajalik hetkel mõjuda ja mis nähtavaks peab tulema. Paljud on end nähes ja kuuldes teraapiast lahkuses palju parema enesehinnanguga, sest enne teraapiat on nad endast palju vähem arvanud. Paljudel pole ka aimu olnud, kui armsad nad tegelikult on. Videopilti vaadates on nähtud enda erinevaid külgi, nii enesepettust, ohvrimeelsust kui kalduvust liialdustele. Mõned märkavad üllatusega, kui väsinud, kurnatud ja õnnetud nad on. „Üks on selge: enese nägemine kõrvalt aitab luua suuremat kontakti iseendaga, endaga seonduvalt millegi tunnistamine annab edasiliikumapaneva ja tervendava jõu,“ kinnitab terapeut.

Suund edasiseks

Aveli kogemus näitab, et endas midagi häirivat nähes tekib ka sisemine jõud ja soov sellest negatiivsusest väljuda. “Meile ju ei meeldi olla ohvrid ja saamatud. Neid külgi endas ära tundes tekib sisemine jõud ja soov end üles raputada,“ räägib ta. Üldjuhul ollakse naise sõnul videot vaadates oma olemusega juba teises seisundis ja ekraanil nähtav inimene kuulub minevikku. „Sellised muutused ilmnevad eriti tugevalt siis, kui tegeleme üleskerkinud valu ja haiget saamisega,” selgitab ta, et mitte ükski teadaolev teraapia ei peegelda inimesele end nii vahetult ja otse, kui seda teeb videoteraapia.

Aveli lisab ka, et videoteraapiast tulenev mõju on tervendava olemusega, sest inimene aitab end iseend nähes. Ning et videoteraapia tarvis ei pea inimene olema endaga ummikseisus, seda saab kogeda ka uudishimust eesmärgiga endast rohkem teadlikumaks saada.

„Videoteraapia näitab selgelt, mis seisundis endaga ollakse. Samuti seda, kuhu poole oleks tarvis oma elus suund võtta. See annab omakorda edasiseks selguse ja kerguse,“ ütleb terapeut. Tema sõnul on kogeb iga inimene pärast seanssi iseendaga suuremat ühstsut, on eneseteadlikum, julgem ja usaldab end rohkem. Ja kui kõigele sellele liita veel ka lahendamist vajavad teemad, on seansil ka tervendav toime.