Lugejakiri | Mees käib vanematekodus igal vabal hetkel, kuid oma pere jaoks aega ei leia (99)

Ajakirjanikul pastakast välja imetud jutt.

linnas Lasnamäel korteris, mida seal teha oli, mitte midagi, ei taha korteris elada, ikka maale.

Audiatur et altera pars -kuulake ära ka teine pool

kõige õnnetum on see, kes ehib ennast oma õnnetusega

Kooliõe mees tegi täpselt samamoodi. Jättis naise koos kahe väikese lapsega nädalavahetustel üksi ja läks maale "emale appi". Juhtumisi elas tema uus naine samas külas.

... sellised lood tavaliselt ajakirjanike väljamõeldud augutäide. Siin kirjutab keegi Mai, samas artiklis vene keeles on kurtjaks juba Nataša. Tõlgitud originaalloos on Lugejakirja tegelik autor hoopis koduperenaine Meghan.

-mõned tõesti käivad seal, kus ütlevad ja ei pea armukest - on ju tore. Kuid tore teatud piirini. Kui on loodud oma pere ja kodu, siis tuleb seal ka midagi ära teha, mõtlen tarvilikke töid - kõike ei pea/ei suuda naine üksi teha. Me läksime lahku, kui mees oli u.7a. käinud vaid vanemate kodus abis (kuigi vanemad suht noored/tugevad inimesed) põhjendusega, et vanemad toetasid ülikooli ajal ja ta peab nüüd selle abi tööga tasa tegema. Nägin, et see kooliraha maksmine kestab lõpmatuseni ja normaalset abielu meil ei tulegi. Meil oli armastus, aga lõpuks jätsin ta siiski maha.

et naine siia oma probleemi üles riputab iseloomustab ka seda naist ja mitte meeldivast küljest

jälle mingid ulguvad eided siin koos. Reinsalul oli ikka õigus..

Ja siin on nüüd muidugi see kõige õigem koht kus taolist probleemi lahendada.

Tean paljusid, kes nädalalõppudel käivad maal , sugulastele abiks ja metsatöödel ,sõpradega kalal. Varsti on välja tulnud, et mees käib teise naise juures abiks , kellega ka lapsed ja nii mõnigi neist on abiellunud järsku hoopis kellegi teisega. See on asja üks pool, ilmselt pole see mees artikli kirjutaja suhtes tõsiste kaalutlustega seega anna lapsed talle kaasa vanaema-vanaisa juurde. Vaata kas võtab. Korter sinu oma , milles küsimus.Ikka ei mõista?

Traditsioonilises peres mees last ei kasvata. Mees annab raha, naine kasvatab.

Väga kahtlen, et ta vanemate juurde käib. Pigem on uus armuke, kellega naudib nädalavahetusi ja vast selle teise soov ongi, mitte rohkem kui nädalavahetused kokku saada, aga mees jookseb just sinna ,mida siis vanematekoduks nimetab. Muidugi, vanemaid käib ta vast vahest ikka vaatamas, kuid mitte nii tihti nagu serveerib. Kallis naine, ta on enesekeskne, ta ei muutu ,ära loodagi. Tõsta ta ukse taha ja vaata, mis laulu ta siis laulma hakkab. Kui see teda ei häiri,on nõus,ongi asi lahendatud. Mine oma eluga edasi. Ära ole nagu koer,kellele laua alla konte visatakse kui meeldib või üle jääb.

sellele mehele ei ole muudkui antke kinga,ja minge oma elude edasi,ma ei näe selle mehega tulevikku,kes peresse ei panusta,pole mõttet aega raisata,mis sellest ,et te armastate teda,lollus

MK

eel- ja järellood. Vastastikune ausus kurtmise ja omandiinstinkti asemele. Mina ja minu lapsed suhtumises, mine tea kui suur kõne- või jutumees kaasa üldse on. Pigem tunnetab, milline elukeskkond sobib, milline mitte. Või juhtub teine pool ka kole agar ümberkorraldaja olema, tempod algusest peale erinevad. Ajaleht omavahelist sobitamist küll ei taga... ega kogu kaasaegne sotsmeediagi. Kummagi kasvukeskkonnal ja ajas kujunenud arusaamadel on tugev mõju, niikuinii. Kannatlikkust ja tarkust.

vahest on ka nii, et mees ei taha väga suurt peret, naine aga muretseb üha lapsi juurde. siis polegi ime kui ta ära põgeneb.

lähevad isegi puhkepäeval tööle, et kodu põrgust pääseda.

Kui enam mõnda mehest sugulist ahistajat pole silmapiiril, mõeldakse miskit muud meessoo vastast välja.

Ju see pere ei tähenda talle midagi, tean peret, kus mees põgenes ka kodunt, sest seal valitses tohuvabohu, pidev laste kisa ja üksteise kiusamine, naine saamatu selle keskel.

See mees käigugi sinna kuhu ta käib ja lastega kohtumised kokkuleppe alusel kui peresse ei panusta.

Ma elasin ka perekonnas, kus mu isa ei viitsinud midagi teha. Istus tegevusetult mu vanaema juures. Mu ema kannatas terve elu, kuni teda enam pole. Mu isa pole ühtegi otsust elus ette võtnud. Päris kurb. Pole mingit usku iseendasse ega mitte millegisse. Mu isa ei suhtle kellegagi peale minu ema surma ja oma ema surma. Ka mina ei taha temaga suhelda, sest ta ei austanud minu ema.

Kõik suhtevormid peaksid sarnased olema. Kas keegi kujutaks ette sellist toimivat ärisuhet, et koos alustatakse äri ja edasi panustab äri edenemisse ainult üks osapool aga teine samal ajal soovib kõiki äriga kaasnevaid hüvesid nautida lihtsalt selle eest, et on kunagi selle äri koos asutanud?

Ära virise. Sul on mees, terved lapsed, kodu, raha nii et majagi osta. Sul pole vist aimugi mis probleemidega suur osa inimesi igapäevaselt maadlevad. Väheke tänulikkust ei teeks paha. Ole õnnelik, et su lastel pole ajukasvajat, mees käib vanemate mitte võõraste naiste juures..

Väga tuttav suhtevorm! Ka minul oli selline elukorraldus mehega, ainult selle vahega, et meie suhe oli ametlik, st olime abielus. Seega on mul kogemus olemas. Lõpeta selline suhe otsekohe ära, sest ei abiellu selline mees sinuga kunagi ja oma käitumist/elukorraldust ta ka ei muuda, ära üldse loodagi! Armastust ja abielu ei saa kerjata, paluda! Kahjuks tundub, et armastus on ühepoolne! Aastad mööduvad ja siis sa tunned, et sind on ära kasutatud. Juba praegu oled sa majanduslikult iseseisev, milleks endale lisakohustus mehe teenindamise näol, kes sinust ei hooli! Väärtusta ennast!

poest, aga armastus pole müüdav. Naine peab arvestama sellega,. et ta oli vajalöik seksuaalselt, siis kui nad kohtusid. Saatuse jaoks see naine õige ei ole ja kui ta tahab elada selle mehega koos, peab elama mõistusega. Mehel pole võimalik osta armastust ja viia see kandikul naise ette. Esialgne srksuaalne kiindumus jahtus, aga te saite lapsed.

Jookse, kui oled veel noor, jookse nii, et kannad välguvad! Või siis, kui oled valmis ootama mingi 30 - 40 aastat, kui mehe vanemad surevad ja tal pole kuskile minna, anna tuld, vastasel juhul jookse, kuni oled veel noor ja võid leida uue, normaalse elukaaslase. Mees võib leida uue ka 50-60.-lt, sina paraku mitte ja elu ongi pees.

Miks sa, Mai, ikka veel selle mehega koos elad?!? Näed ju, sellest asjast ei tule midagi! Kui sa lahkuksid, oleks sul veel võimalus õnnelik olla. Jah! Õnnelik võib olla ka üksi!

Mina ei nõustu eelnevate kommenteerijatega, kes soovitavad kohe lahku minna, asjad ukse taha tõsta jms. Kui Sa seda meest veel armastad ja see on vastastikune, siis tasub ka kooselu nimel võidelda. Pea oma mehega maha tõsine vestlus ja räägi talle kõik oma südamelt ära, hästi siiralt ja rahulikult. Püüa seda teha mitte süüdistavas vormis, et ta kohe kaitsesse ei tõmbuks ja vastastikku süüdistama ei hakkaks. Kui ta tõesti Sind ei mõista ja sinust kahju ei hakka, siis peab tunnistama, et armastus ei ole vastastikkuline ja tegemist on egoisliku mehega. Edasine on Sinu vaba valik.

Pole mõtet loota, et midagi muutub. Mõni ei saa iial täiskasvanuks. Selles mudelis elades kaotate vaid enda tervise ja närvid.

See on vabadus. Vabaabielu. Kohustuste vaba. Vaba kõiges ja kõigist. Liberalism. Enne "kokku" elamist ikka kokku ka milleski leppisite või kukkusite kohe lapsi "treima"? Peale laste sündi alles selgus, et pole see. Soovitan kohe mehe asjad kokku panna ja las viib vanemate juurde maale. Seal ei sega teda ega tema asju keegi. Noor inimene oled siis ehk leiad ja jõuad veel "normaalse" mehe leida kellega koos edasi minna.

Kitsperg kunagi ütles, et mees hülgab oma vanemad ja hoiab naise poole. Ega kui mees igal vabal momendil jookseb pere juurest siis ega ta ei hakkagi kunagi meelt muutma. Usun, et kui leiab kellegi teise siis jääb ta sinna püsima, Teie pere juurde ei jää ta kunagi kahjuks. Nagu Kivisaar ütles, et mees on primitiivne olevus, talle peab konkreetsed käsud või korraldused andma. Näen, et olete need juba andnud. Naistel on osalt lihtsam, et laiali minnes jäävad lapsed alati talle. Mina kui oleks naine, teeks nii nagu eelkõneleja, vahetaks lukud ja lepiks kokku millal ta oma asjad kätte saab.

Küll ÕL paneb nüüd asjad paika.

Mina laseks tal nädalavahetusel minna, siis vahetaks korteri lukku ära. ja esitaks ultimaatumi, kas on või ei ole, milleks kannatada. Ja kui ei siis tõstaks asjad ukse taha, annaks sisse lahutuse ja elatise nõude. Hetkel oled veel noor, ehk leiad kellegi toreda ja kui ei siis ei, ela ikka elu täiel rinnal ja ära kannata.

Ei tea, kas ta emal endal halb ei hakka, et sellise invaliidi kasvatas.

Selle mehega ei tule sul mingit kooselu. Mõni mees on sutmani oma vanemate küljes kinni.Teil polegi jutu põhjal üldse mingit pefekonda. Lahku minna ja naine alustagu uut elu, las mees elab vanematele, tal pole naist vaja. Hea et lastest hoolib, saate siis lapsi kordamööda jagada, kord ühe, kord teise juures.