Teadsin juba enne, et mu pere on veider. Sel nädalal oma õega latte’tades – okei, mis siin ikka valetada, jõime kahe peale ka rohkem kui pudeli Proseccot ära ja tema enam kui kolmveerand – rääkis ta mulle, mida ta oma mehega teha tahaks.
Ootasin juba midagi kreisit, kui ta rääkima hakkas: „Ükskord teeme selle päriselt ära. Võtame nädalavahetuseks sviidi Tallinna kõige paremas hotellis. Saabume reede õhtul pärast tööd, laseme endale spaas paarihooldust teha ja... Läheme kell üheksa magama! Ning magame vähemalt kümme tundi, võib-olla kaksteist. Sööme voodis hommikusööki ja teeme teise päeva samamoodi. Täielik nirvaana!“
„Unustasid vist seksipoolt mainida?“ uurisin.
„Issand, magamine on sada korda parem kui mingi seks!“ teatas ta.
Arvasin, et ta on üksik veidrik, kuid siis rääkis ka teine sõbrants, kuidas tema ja ta kutt unistavad katusekorrusel tähistaevast vaadates magama jäämisest, sest see olevat nii relax. Nii et seks on nüüd siis out ja pikalt magamine in?!?
Mu õe teine fantaasia aga on mees ja lapsed sootuks maha jätta, muuta nime ja identiteeti ning asustamata saarele kaduda. Nüüd olen teada saanud, et see on enamiku 30 pluss inimeste number üks fantaasia – oma terve elu ja asjad maha jätta, eriti mobiiltelefon, ning põgeneda. Issand, ma ei taha kunagi suureks kasvada, veel vähem 30 saada…
Ahjaa, kas keegi on kunagi teie bossile kaevanud, et hingate liiga kõvasti? Minu boss andis mulle just sellise kaebuse edasi. Huvitav, kuidas ma end parandama peaksin?
Kommentaarid (0)