Nii, kes eelmisel nädalal kolumni luges, teab, et mu enda juurde külla kutsunud naistöökaaslane pritsis padjale mingit uinutavat spreid, sidus mu silmad punase siidist paelaga kinni ja jättis mu siis tuppa üksi. Mina saatsin sõpradele paanilisi sõnumeid, kas olen ehk olukorrast valesti aru saanud ning kõik see on täiesti süütu sõbrannatamine.
Enivei, ta tuli varsti tagasi, seljas öösärk ja käes lavendlilõhnaline õli. Ikka veel täiesti normaalne pärastlõuna, eks? Eriti töökaaslaste vahel. Mina panen ka päris sageli kodus öösärgi selga, kui end mugavalt tunnen. Ja minugi öösärgid on enamasti lühikesed, pitsilised ja suure dekolteega.
Sõbrants sosistas mulle, et ma lõõgastuks, ning hakkas õliga mu kaela ja pead masseerima. Olin väsinud ning ausalt öeldes ei huvitanud mind enam, kas tegemist oli lesbilise ahistamiskatsega või mitte, massaaž oli taevalik. Järgmisena mäletan, et ärkasin ta voodis ja tundsin end väljapuhanuna. Padjasprei ilmselgelt toimib!
Kas ma olen see inimene, kes ülikuuma eelmängu ajal väsimusest norskama hakkab? Kas ma pean nüüd oma mehele tunnistama, et olen teda petnud teise naisega? Ning kuidas ma selle teise naise käest küsin, mis juhtus ja mis sildi sellele külge peaks panema?
Ahjaa, see, et suvi läbi sai, ei tähenda bikiinihooaja lõppu. Kavatsen spaatamiseks endale valged stringbikiinid soetada!
Kommentaarid (0)