Tegelikult raske mõista mis päriselt õige. Asja juures on kõige vastikum salgamine, valetamie. Ei saada aru, et kellelegi tehakse ikka tõsiselt haiget. Endale teatati pärast 25 aastat kooselu, et lood pole nii nagu sinnamaani kogu pere arvanud oli. Ei näe inimese sisse aga imestama paneb see kergus kuidas seda tehti. Identiteedi maha salgamine ja selle kohta valetamine on terves maailmas üks suuremaid ja vastikuimaid valesid. Nii, et võiks ikka mõelda, mida tehakse.
Pensionär ei ole ahastuses30. september 2021, 22:17
Juba möödunud sajandil oli taolisi olukordi. Olen sündinud 1956 a.vallaslapsena. Harukordne õnnetus ja häbi tol ajal.
Sünnitunnistusele märgiti ainult isanimi. Aga vanemate andmete
reale tõmmati ISA kohta pikad kriipsud.Seega täiesti tundmatu .
jumal teab missugune hull inimene oleks võinud olla.
Mina ei küsinud kordagi kes on mu tegelik isa. Vanaema teadis.
Sellest piisas ja lapsena käis isa mind 2 korda vaatamas ka.
Ema elas 82 aastat selle saladusega.
No ei olnud see nüüd NIIIII harukordne häbi ja õnnetus ammugi mite! Minu emme sündis vallaslapsena 1930 ja minu isa samuti vallaslapsena 1932, mõlemad mu vanaemad olid rahul ja rõõmsad, ühiskond hindas neid ja nende panust ja ..lastest kasvasid imelised inimesed!
Naised võivad ikka uskumatut jama kokku keerata, ise mitte mingisugust süüd, häbi ega piinlikkust tundes. Vastupidi, ollakse veel uhked. Olles ise taolise supi sees, no ei ole mõnus. Valetatakse elukaaslasele, tervele perele ja suguvõsadele, no ja lõpuks ju ka iseendale. Elada selliste valedega ja ei mingit probleemi. See kõik hakkab lõpuks tervisele mõjuma. Laps saadakse ühega, kasvatatakse teisega ja kui enam vaja pole, elatakse edasi järgmisega. Sellise jamaga koos elada pole tervislik. DNA test peaks sündides olema tavapärane.
Kas Sinu ema munarakke eostanud mees, kes pole sinu kasvatamisest, sinu sirgumisest jne.jne. midagi kuulnud ja tahtnudki teada on ikka isa? Kui sinu ema varjas seda mehe eest, kellega ta korra mehkeldas, mille tulemusel nägid ilmavalgust sina on see sinu ema probleem, mille ta nüüd püüab sinu peale üle kanda. See on sinu ema probleem ja seda peaks ta kõigepealt arutama selle mehega! Sinu isa on olnud ikka see mees, kes sind on kasvatanud, hoolitsenud ja armastanud nagu oma last. Probleem oleks hoopis teistsugune eostaja oleks sind kasvatanud enne sinu teadliku elu algust. Aga loost seda välja.
Sa võid ju välja uurida ja teada saada või kohtuda, aga kas tema on ikka su isa...ma ei arva nii...sinu isa on see kes kasvatas ja armastas sind tingimusteta olenemata dnast...seega mõtle enne kui tormad...
Minu arvates tegi ema ränga vea. Milleks oli vaja tütre valu kordi suurendada. Kui oli kokkulepe siis pea sellest kinni. Kurb et inimesed naudivad teise inimese valu.
...kas räägibki tõtt,kui ütleb,sinu isa on see mees.St.tehes DNA testi ,tead kas see ema öeldud mees on ikka sinu isa.Kurb,kui vanemad valetavad ja hiljem aastakümned julgevad rääkida.Mida peab mõtlema ja kas enam saabki vanemat usaldada.Vale põhjuseid võib mis iganes,aga see pole õigustus.Mida varem tõde teada,seda parem ja laps saab oma küsimustele ausa vastuse.
Hinge kallal pole mõtet urgitseda, psüühika kannatab....uudishimu võib tappa, pole vaja nina toppida vanadesse asjadesse, sind võib isa mitte tahtagi tunda ja sinu egovalu suureneb.
Abielus naisele armukese poolt tehtud laps läks vanasti automaatselt abielumehe nimele, DNA testidest võis ainult und näha. Need lapsed ei pruugi ka kunagi tõde teada saada.
Isa on ikka see, kes sind üles kasvatab. Muidugi võiks ta oma bioloogilise isaga kohtuda. Võib-olla oma lihast tütart nähes polegi tal sellest sooja ega külma. On bioloogilisi isasid, kes ei hooligi oma järglastest.
KOMMENTAARID (25)